Kui Google otsingusse toksida „puhkemaja järve ääres“, jõuad Saarjärve puhkemajani, mis on kui hästihoitud saladus Põlvamaa metsade vahel imelise coca-cola värvi veega järvekese kaldal. Suurepärane paik aja maha võtmiseks, aga ka kaugtöö edeneb siin lausa ludinal!
Saarjärve puhkemaja uuestisünni lugu on nagu kaasaegne muinasjutt: kolme lapsega noor Tallinna pere ostab kuskil Põlvamaal maalilise järve kaldal suhteliselt kahtlases seisus nõukaaegse puhkebaasi, mida on üritatud müüa juba seitse aastat ning puhub sellele elu sisse. Kusjuures Põlvamaaga ei seo Saarjärve pererahvast algselt mitte miski ja tegelikult oli neil plaan leida puhkemajaks sobiv koht Tallinnast 100 kilomeetri raadiuses.
Nad kammisid läbi Läänemaa ja Lahemaa, kuid sobilikku linnast eemal asuvat paika ei leitud. Juhuslikult jäi silma kuulutus mingist suvilast kuskil Räpina vallas ning Saarjärvele jõudes oli otsus põhimõtteliselt kohe selge – sellest saabki meie koht! Seda, et Saarjärve metsajärve ääres on ütlemata hea olla, panid omaaegse Põlva KEKi juhid tähele juba 1960ndatel, kui siia rajati oma suvila. Viimased 10 aastat on kompleks olnud kasutusel lihtsa matkamajana, kus said matkalised ööbida.
Puhkemaja perenaine Liis Jürimäe meenutab, kuidas nad 2021. aasta jaanuaris siia saabusid ja avastasid, et vesi on külmunud. See aga noort peret ei heidutanud ning vaid aastase lapse kõrvalt asuti puhkemajas kiiresti remonti tegema. „Eks ta nägi välja nagu pioneerilaager. Kõik vajas koristamist ja värskendust. Saunamaja sai täiesti uue väljanägemise ja ekstra-suured aknad, sest patt oleks mitte näidata meie külalistele imelist järve- ja metsavaadet,“ räägib Liis.
Kõigile midagi
Täna ootab Saarjärvele tulijaid mitu erinevat puhkuse- ja kaugtöövõimalust. Kokku mahub majutuma 38 inimest ning seminari pidama kuni 32 inimest. Perekonniti või suurema seltskonnaga saab majutuda puhkekompleksi peamaja tubadesse. Puhkemajale kohaselt on siin avar ja maalilise vaatega terrass, kus saab mõnusalt aega veeta või sisse sättida vabaõhu kaugtöökontori. „Parim koht kaugtöö tegemiseks suvel,“ sõnab Liis.
Suuremad seltskonnad saavad puhkemaja rentida tervikuna ning korraldada siia meeskonnaürituse, näiteks suve- või talvepäevad, ühise motivatsiooniürituse, seminari jne. Eks nii tihti ka tehaksegi: kõigepealt peetakse mõne tunni jagu asjalikku tööüritust, milleks Saarjärvel on olemas piisava suurusega koosolekuruumid ning seejärel järgneb juba saunaõhtu ning kosutav looduspuhkus.
Saarjärv on väike kiira-kääruliste kallastega metsajärv, mille ehteks ja nimeandjaks järve keskel asuv saar. Ümberringi metsad, looduskaitseala. Otse järve kaldal asub Saarjärve saunamaja, mis on sobilik kuni 6-liikmelisele seltskonnale, paarile või ka üksikuitajale. Armsalt sisustatud majas on köök, magamis- ja elutuba, saun ning lausa kaks terrassi. Järveni on saunast 10 sammu. Loomulikult on siin ajutise kaugtöökontori jaoks piisavalt privaatsust ja inspireerivaid loodusvaateid.
Viimasel ajal kogub üha enam populaarsust glämping ning Saarjärvel saab sedagi proovida. Luksuslikult sisustatud köetav glämpingutelk asub otse järvekaldal ning peaks sobima ka kõige suurematele romantikutele ja privaatsusearmastajatele. Samas on Liis pannud tähele, et isegi nii romantilisele puhkusele võetakse ikkagi terake tööd ka kaasa. „On täiesti tavaline, et hommikuti tehakse otse järvekaldalt arvutis mõned vajalikud tööasjad ära. Eks see tänapäevane tööelu ongi selline – tänu kaugtöövõimalustele saab selle igale poole kaasa võtta ning piir töö ja puhkuse vahel on üsna hägune,“ sõnab ta.
Ärka rähni toksimise peale!
Kui Liisi pere puhkemaja alles otsis, pandi tähele, et ega neid Lõuna-Eestis liiga palju pole ning olemasolevatesse kohtadesse on raske löögile pääseda. Samuti märkas ta, et paljudes kohtades on veekoguks vaid tiik või asub veekogu kaugel. „See, et saun asuks järve kaldal, on peaaegu number üks asi, mida inimesed otsivad,“ sõnab Liis.
Umbes sama oluline on privaatsus – puhkama tulnud inimene ei taha kuulata, kuidas naaber muru niidab ja teine naaber raadiot kuulab. „Meie juures on vaikne ja privaatne, sest meil ei ole lähedasi naabreid. Siin saab ärgata rähni toksimise peale ning suvepäeva kõige valjemad helid võivad olla vaid järves lustivate laste kilked. Me otsisime enda jaoks kohta, kuhu ei tormaks iga päikesepaistelise suvepäevaga kokku 4000 inimest ning Saarjärve ongi see koht, kus rahu ja vaikus on elementaarsed. Ta on piisavalt kaugel linnadest – Tallinna on siit 3 ja Tartusse 1 tund sõitu ning see ongi tema võlu.“
Liis nendib, et aina enam kohtab ta inimesi, kes tahavadki tulla eemale igapäevasebimisest ja astuda välja pidevast kiirustamise ning suhtlemise ringist. „Nad ei tahagi suhelda, vaid soovivad, et nendega ei räägitaks. Toimetavad omaette, teevad veidike oma nö privaatses kontoris tööd, käivad iga natukese aja tagant ujumas ja jalutamas ning pärast kiidavad, et küll oli hea,“ ütleb Liis. „Inimestel on üleüldine ajapuudus ja sellest on natuke kurb. Enamikul ei ole aega rohkemaks kui üheks ööks tulla, kuigi parima puhkuse mõttes võiks.“
Lõuna-Eestis saab ideaalselt lihtsalt olla, aga need, kes tulevad pikemalt ja tahavad ka erinevaid tegevusi - eelkõige meeskonnaürituse raames, siis saame välja pakkuda näiteks: silent disco, veinipokker, "Sommeljee tuleb külla", pitsa valmistamise töötuba, valguskelgumatk, aerusurf, meeskonna metsaseiklus, räätsamatk, hommikujooga, jalgrattamatk, raftimatk, öömatk... :)
Täiusliku äraolemise juurde kuulub loomulikult ka hea söök. Liis pakub Saarjärve külalistele ise hommikusööki ning selle juures on tal põhimõte, et latti alla ei lase. „Ei mingit Kirde saia hommikuks! Teen korralikku ahjus valmistatud omletti ja küpsetan sooja saia,“ sõnab ta. Kui toitmist vajab suurem seltskond, siis tuleb appi Põlva Tillu kohvik, mille toidud on lausa legendaarselt head.
Saarjärve Puhkemaja kaugtöökogemusest kirjutas Kristina Traks
