Setomaa tagumises nurgas asub Anzelika Mahetalu, kus on kõik läbinisti ehe. Talved on siin lumised ja suved kuumad. Anzelika juures, eemal linnakärast tundub rohi rohelisem ja aeg aeglasem. Siin kasvavad õnnelikud loomad ja lapsed ning mõistagi on au sees ka kaugtöö.
Talu on sama suguvõsa käes juba viiendat põlve. Traditsiooniliselt nimetatakse selles kandis talu selle pidaja järgi ning praegu on kord Anzelika Gomozova käes. Mahetalus toimetavad lisaks veel Anzelika ema ja onu.
Eriliseks teeb talu arenguloo asjaolu, et Anzelika käe all on sellest keset kõige hullemat koroonapandeemiat ehk ajal kui nii mõnigi turismiettevõte pigem muid väljakutseid otsib, saanud just turismiettevõte.
Anzelika on siinsamas talus üles kasvanud, vahepeal tiiru laias maailmas käinud ja tagasi tulnud. Ta on elanud Tallinnas ja kuus aastat ka välismaal. Side kodutaluga pole aga kunagi katkenud, vaid Anzelika on siia investeerinud kogu oma vaba aja ja raha alates keskkooli lõpetamisest saadik.
Juhtus aga nii, et koroonaaja alguses pidi Anzelika minema Filipiinidele puhkama, kuid see reis jäi ära. Selle asemel tuli ta tagasi kodutallu. Seda enam, et Tallinnas oli cateringi-alane töö otsa saanud.
Aeg oli saanud küpseks kannapöördeks ja turismiga tegelemiseks. Lisaks mahetalu eest hoolitsemisele töötab Anzelika ka Võrumaa arenduskeskuses ja loomulikult on kaugtöö talle tuttav juba ammu: ta tegi seda enne koroonat ja teeb ka praegu. „See on loomulik elustiil,“ ütleb ta.
Lehm, kanad ja haned
Anzelika mahetalu on täpselt selline nagu talu ette kujutame. Künkanõlval sööb lehm (Marta nimeks!), kelle piimast valmistab Anzelika sõira, kohupiima, hapukoort. Loodab, et varsti on talus ka teine lehm, sest ühe lehma piimast ei jätku hästi oma pere ja külaliste tarbeks. Karjamaal on lambad koos vahvate kirjude talledega. Loomulikult kuuluvad majapidamisse ka kirjud kanad, haned, sõbralikud koerad ja hiirekuningas, kes vist parasjagu on kuskil jahil.
Põllumaal kasvab mahedalt kõiksugust aiavilja. „Meie põhimõte on see, et kasvatada toitu endale ning et jätkuks ka külalistele ja müügiks. Pole meil suurt ambitsiooni liiga suureks kasvada, vaid toimetada nii, et toidukraami jätkuks piisavalt,“ selgitab Anzelika. „Meiemoodi väikeses maaettevõttes tuleb tegeleda erinevate asjadega. Eriti hästi tõi selle välja koroonaaeg. Sellepärast olemegi ühendanud mahetoidu kasvatamise, turismi ja nüüd ka kaugtöö võimaluse pakkumise.“
Puhkus ja töö käsikäes
Anzelika juures käib palju perepuhkajaid. Tullakse tavaliselt mitmeks päevaks, vaadatakse ringi ümbruskonnas, külastatakse Setomaal toimuvaid üritusi ning eks tehakse siit ka kaugtööd. On ka firmaseltskondi, kes tahavad teha meeskonnaürituse eemal tavarutiinist ehk ühendada meeldiva kasulikuga.
Kaugtöö tegemiseks on Anzelika juures mitmeid vaikseid nurgakesi, kuid perenaine ise ütleb, et kõige paremini edevad tööasjad hommikupäikesega terrassil. Head levi ja internetti pakub Elisa, head kohvi aga lahke perenaine. Ja kui tööasjad saavad tehtud, on aeg ümbruskonnas ringi vaatamiseks või kasvõi niisama päevitamiseks ning rahu ja vaikuse nautimiseks. Aga vabalt võib ka uudistada, kuidas talus elu käib.
Kõik Anzelika loomad on sõbralikud ja ootavad alati külaliste tähelepanu. Kel huvi, võib teha koos Anzelikaga sõira, uurida lehmalüpsmise kunsti või proovida hoopis, kuidas tundub aiamaal kõplamine ja puude lõhkumine.
Ööbima mahub mahetallu uude ossa praegu kuus inimest. Ööbida saab ka vahvalt privaatses saunamajas, kus on ruumi kahele. Veel saab Anzelika juures proovida telkimise luksusvarianti ehk ööbida moodsalt glämpingus. Neid on kaks ja kummassegi mahub neli inimest. Oodatud on ka telkimisplatsil oma telgiga ööbijad.
Kaks hooaega
Elu ei käi mahetalus hoogsalt mitte ainult suvel, vaid ka talvel. Selles Võru taga olevas maanurgas on nimelt talvel pea alati lund. „Kui Võrus on sulailm, siis meil on endiselt talv. Kütioru suusakeskus ja Haanja suusarajad jäävad meile küllalt lähedale ja ootame külalisi ka talveperioodil,“ ütleb Anzelika. „On ju hea tulla siiakanti suusatama ja üksiti ajada kaugtööna korda ka mõned tööasjad.“
Tallinnast asub Anzelika mahetalu küll 4 tunni autosõidu kaugusel, kuid perenaine arvab, et see on ka üks põhjus, miks siia tullakse ja kohe pikemalt. Ta rõõmustab ka selle üle, et piiriäärne kant pole sugugi väljasurev ja hääbuv maanurk. Vastupidi – vabu maju eriti saada ei ole ning viimasel ajal on Setomaale kolinud palju aktiivseid noori peresid, kes toonud kaasa oma tööd, tegemised ja energia.
Tule ja proovi Sinagi kas ise või väikese tiimiürituse raames mahetalus elamist!
Kuplandi kaugtöökogemusest kirjutas Kristina Traks
