Haanja kõrgustikul asuva Haani loometare üks vedajaid Erkki Peetsalu rõõmustab, et viimase paari aastaga on kaugtöö inimestele tuttavaks saanud. Kuidas aga produktiivseks jäädes vähendada hullumeelset elutempot ja ülepinget – nii endal kui maailmal –, seda me kõik alles õpime. Ka Kuplandis. Haani loometare ongi mõeldud tulemusliku aeglustamise ehk tõhusa kaugtöö ja teadliku lõdvestumise ühendamiseks.
„Kes meist poleks kuulnud soovitust „rahune maha ja hakka elama“ või lausa „hakka arenema“,“ räägib Erkki. „Aga kuidas see käib? Kes mu töö ära teeb, kui ma täiega elama hakkan? Ja kui ma enda jaoks aega võtan, lendavad ju tähtajad uppi ja kaotan töö? Kuidas kiirustada aeglaselt?“ Need on tema sõnul esimesed vajalikud küsimused, et astuda oma arengus järgmine samm.
Üks hästi disainitud kaugtöökoht võiks lisaks mugavale töökeskkonnale anda võimaluse leida nii neile kui veel paljudele teistele isiklikult olulistele küsimustele elulised, praktilised, sügavad, just igaühele endale sobivad vastused. Rõuge vallas Horoski külas asuv Haani loometare ongi täpselt selline paik!
Erkki sõnul oli Haani loometare käimalükkamise üks eesmärke pakkuda välja privaatne koht, mis võimaldaks inimestel peale efektiivse kaugtöö tegemise leida ka uusi impulsse oma töise ja isikliku elu uueks loomiseks. Kuna loomine ei saa toimuda pingeseisundis – seda kinnitavad isegi vastavad teadusuuringud –, peab olema võimalus lõdvestumiseks, ja väga mitmel tasandil. Aga enne veel, kui peatume lõdvestumisel, räägime tööst.
Pikaajaline kaugtöö kogemus
Erkki ise on kaugtööd teinud ligi 20 aastat ning kümme viimast aastat siitsamast kodukontorist Haanja küngaste vahelt juhtinud eestikeelse ajakirja National Geographic valmimist. Ligi neli aastat koordineeris ta siit ka Põhjamaade NG väljaannete tööd. Lisaks on Erkki aidanud aastaid teha erinevaid kommunikatsiooniprojekte nii vabaühendustele kui avaliku ja ärisektori organisatsioonidele. Ta on olnud lektoriks mitmes ülikoolis, korraldanud koolitusi ja muid sündmuseid. Seejuures on tema maailma kese juba ligi kaks kümnendit olnud Haanja kõrgustikul.
Erkki kolis perega Tallinnast Haanjasse 2004. aastal. Alguses käis ta ikka mõned päevad nädalas Tallinnas koosolekutel ja kohtumistel, kuid järjest harvemaks need käigud jäid. „Mõtteviisi muutus, et suurlinna kontoris istutud „tagumik-tunnid“ ei ole alati kõige efektiivsemad, toimus ühiskonnas vaevaliselt. Siis tuli koroona ja õpetas meile ülikiiresti selgeks, et viieks minutiks väga tõhusa jutu ajamiseks ei pea kuhugi sõitma,“ sõnab ta. „Mida enam inimesi oskab iseseisvalt töötada, seda parem kõigile: inimestele endile, tööandjatele ja ka meie koduplaneedile.“
Päevade viisi neljakandilises betoonkuubikus istudes kipuvad mõtted muutuma neljakandiliseks ning lõpuks on kogu su elu justkui betoonist, külm ja kandiline – seda on Erkki tundnud omal nahal.
„Keskkond mõjutab meie produktiivsust, loovust ja keskendumisvõimet. Looduse keskel linnakärast eemal tekib võimalus kuulata ennast, märgata oma potentsiaali ja sisemine jõud taaskäivitada,“ ütleb ta, kuid lisab, et inimesed on erinevad. Ühele sobib üks ja teisele teine töötegemise viis. See tuleb ise ära tunda ning lubada endale siis ka vaheldust, uut vaatenurka. Kaugtöövõimalus just seda pakubki.
Mida teha Võrumaal? Haani loometare pakub kogemiseks vähemalt kolm suunda
Haani loometare seisab kolmel vaalal: kaugtöö, käsitöö ja kehatöö. Mida see täpsemalt tähendab ja kuidas need kokku kõlavad, selgub huvilisele ikkagi kohapeal. Kõhklejale võib julgustuseks öelda, et kogu see kooslus sobib väga hästi kokku – just kaugtöötaja vaatenurgast!
Väikeses hubases palkmajas on kõik sätitud nii, et kaugtöö lendaks. Üksi, kaaslase, pere või pisema tiimiga tööle tulev inimene saab oma käsutusse majakese, mis on hea sisekliimaga ja sisustatud noorperemehe Joosepi osavate käte all valminud käsitöömööbliga. Loomulikult on köök mõnusalt kodune, voodid mugavad ja töökohad ergonoomilised, et ei peaks end pikkade tööpäevadega arvuti taga kangeks istuma. Kuigi tööpäevad ei peagi ju alati olema pikad: ühel päeval oled efektiivsem, teisel saad selle võrra rohkem lõõgastuda ja inspiratsiooni koguda.
Tööpauside ajal saab tutvust teha siinse talumaastiku hooldajatega – puhast tõugu Kihnu maalammastega, kes pistavad leivasuutäit otsides oma uudishimuliku nina sulle peopessa. Lambateraapia on tõhus ja toimib nähtamatult, muutust endas võid hakata märkama alles mõni aeg hiljem! Liigse mõtteauru saab välja lasta ka Haanimaa kuplite vahel matkates, rattaga ümbruskonnas tiirutades, SUP-lauaga sõites või päris tugeva koormusega sporti tehes. Haanja mägised teed ja spordirajad sobivad selleks hästi.
Kui aga töö või trenn kipuvad kehale liiga tegema, on abi samuti siinsamas omast käest. Jalutuskäigu kaugusel Maarimäe tipus asub üks erilise energiaga ümar teraapiamaja, kus on võimalik lahti lasta pingetest ja kehasse kogunenud kangusest. Lõõgastava punkti saab päevale panna saunaskäiguga allikarohke rabajärve kaldal.
Ideaalne paik loominguliseks tööks
Erkki sõnul tunnistavad need, kes Haani loometare oma ajutiseks kontoriks valinud, et töö edeneb siin jõudsalt. Nad hindavad siinset aega ja ruumi: kvaliteeti, privaatsust, kodusust, pühendumust. Mitmed neist on juba mitu korda tagasigi tulnud, ent mitte ainult kaugtöö pärast, vaid ka kehatöö ja lõdvestuse sooviga. „Nii on! Meie juurde on sattunud inimesed, keda see paik ja siinsed tegemised on kõnetanud. Kui töö sujub oodatust kiiremini ning jääb aega juttugi ajada, oma oskusi-kogemusi-eluvaadet üksteisega jagada, on see vastastikku inspireeriv,“ lausub ta.
Kaugtöövõimalus annab vabaduse elada sellist elu nagu hing ihkab. Kui on tekkimas tunne, et enam ei jõua peale surutud tempo ja muutustega sammu pidada, tasub korraks aeglustada. Ajutine kontor linnakärast eemal annabki selleks võimaluse, samuti vahetu kogemuse ja selgema arusaama oma tegelikest vajadustest nii töö kui muu eluga seoses. Seni on kõige pikemalt kaugtööd teinud inimene viibinud Haani loometares järjepanu viis ööd-päeva. Muidugi võib tulla lühemaks ja pikemaks ajaks.
„Mulle meeldib idee väiksemast keskkonnajäljest tänu kaugtööle. Väga võluv on vabadus teha näiteks ühel päeval 12 tundi tööasju ja siis võtta päev või kaks täiesti teiste tegemiste jaoks – või üldse mitte midagi teha, vaid ennast koguda,“ räägib Erkki. „Mina võin küll öelda, et pegasus külastab avatud meelega kaugtöötajat Haanimaa kuplite vahel tihemini kui kivilinnas. Loomingulisi tekste kirjutades tajun ma siinse looduse impulsse ning paikkonna kultuuriruumi omalaadset tuge.“
Erkki juurde Eestimaa katusele on kaugtööd tegema oodatud ka väiksemad tiimid. Vahet pole, kas siin genereeritakse uusi ideid, otsitakse kaduma läinud motivatsiooni või peetakse sõjanõu ettevõtte järgmise aasta plaanide asjus. Kuidas aga ühendada meeskonda, luua tiimitunnet ja tuua uut inspiratsiooni ehk anda vunki mano (hoogu juurde – toim.) uue teadlikkusega nii, et end pildituks ei pidutse, vaid ammutad hoopis jõuvarusid juurde? Üks võimalus on alustada aeglustamisest!
Kuplandi kaugtöökogemusest kirjutas Kristina Traks
