Kaugtöö: millest kõnelevad arvud?

 

Aprillikuu keskel avaldatud statistikaameti andmed näitasid, et kaugtööd tegi eelmisel aastal 28% inimestest. Kaugtöötajate arv on Eestis viimase kümne aasta jooksul neljakordistunud. 

 

Värskes uuringus küsiti 15-74aastastelt tööga hõivatutest, kas nad kasutasid viimase nelja nädala jooksul kaugtöötamise võimalust, st töötasid (osaliselt) väljaspool tööandja tavapäraseid tööruume (kodus, kaugbüroos vms) ja olite tööandjaga ühenduses, kasutades infotehnoloogia- ja telekommunikatsioonivahendeid. Inimesed "loeti ära" nende elukoha järgi, mitte selle järgi, kus maakonnas nad parasjagu töötavad.

 

Ei tule kellelegi üllatusena, et väga paljud inimesed on õppinud tegema tööd seal, kus nad parasjagu viibivad. Samas, kui vaadata erinevaid Eesti piirkondi, siis on kaugtöötajate osakaal siiski erinev, varieerudes 11-35% vahel.

Otseseid põhjuseid, miks kaugtööd tehti ühes kohas rohkem ja teises vähem, statistikaamet antud juhul ei uurinud ja see polnudki antud juhul eesmärk. Võib oletada, et sedavõrd erinevate osakaalude taga on mitme mõjuri koosmõju. Maakondades, kus näitaja on kõrgeim  - nt Tallinna ümbruses ja Tartus - ongi väga palju rohkem arvutiga tööd tegevaid inimesi kui Võru- või Ida-Virumaal, kus on palju suuri ettevõtteid (eeskätt toidu- ja puidutööstused), kus toimub vahetustega töö kohapeal. 

 

Kui vaadata sektorite kaupa üldist pilti kogu Eesti kohta, siis sealt lähtub, et tertsiaarsektoris (kaubandus, teenindus jm) on 2021. aastal kaugtöö tegijaid poole rohkem kui primaarsektoris (põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük) või sekundaarsektoris (mäetööstus, töötlev tööstus, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus, ehitus) - vastavalt 33,3% vs 16,2%.

 

 

Teise põhjusena mitmest võib statistikaameti juhtivanalüütiku Katriin Põlluääre sõnul oletada, et kuna kaugtööd teevad rohkem kõrgema haridustasemega inimesed, siis on kaugtöö tegijate arv võib olla teatud piirkonnas madalam kui viimasel aastal on seal kõrgharitud hõivatute koguarv langenud. 

 

Maakondade info kõrval on põnev vaadata kaugtöö tegijaid soo ja vanuse lõikes. Jääb silma, et võrreldes meestega kaugtööd tegevate naiste osakaal on ca 10% kõrgem nii 25-34aastaste kui 35-44aastaste seas.

 

 

Väga tore, et statistikaamet taolist uuringut läbi viib, sest see pakub kindlasti mõtteainet. Kupland soovitab nendel aladel, kus võimalik, kaugtööd rakendada. Inspiratsiooni kaugtööks võib pakkuda ka värskelt Edukas Eesti 2022 konkursil II koha saavutanud essee, mille autoriks Indrek Maripuu Loovusaidast.

 

Kupland ise välismaal kaugtööl

 

Pärast kahte aastat Kuplandi arendamist Eestist, läksid uksed lahti ka selleks, et meie kaugtööpiirkonda tutvustada Euroopale. Kuplandi esindustiim koosseisus Lisanna Elm, Kristi Kahu (Põlvamaa Arenduskeskus) ning Eve Neemsalu (Põlvamaa Omavalitsuste Liit) lendasid aprillikuu viimaseks nädalaks Saksamaale ja Poola, et kohalike omavalitsuste ning maakondade juhtidele ja kohalikele ettevõtjatele Kagu-Eesti piirkonna võimalusi tutvustada.

 

Tänu 30 aastat kestnud sõprussidemetele Põlva maakonna ja Bad Segebergi vahel on loodud uus töörühm Saksamaa, Poola ning Eesti vahel. Töönädala esimeses pooles sai kokku lepitud esialgses tegevuskavas, mille esimesed sammud tehakse poole aasta jooksul ning vahekokkuvõtteks kogunetavad kolme riigi esindajad oktoobris Kuplandis. 

 

 

Poolas oldi väga huvitatud meie kaugtöömaa kontseptsioonist. Nad ütlesid, et kaugtöö on kindel argument, et inimesed oma kodupiirkonda edasi jääksid. 

 

Drawsko piirkonna maastik on tegelikult väga sarnane meie Eesti Kagu-Eestiga. Vahemaad on pikad ja turismitalud tunduvad esialgu "eikusagil", kuid on väga-väga kihvtid ja omapärased, pakkudes vaheldust linnainimestele muuhulgas ka seminaride ja töötubade kohtadena.

 

 

Saksamaa Bad Segebergi juhid olid imestunud, et meil Kuplandis on 30 erinevat kaugtöökohta - nende piirkonnas hetkel 3 ja ehk tuleb paar tükki lähiajal juurde. Samas, kaugtöö on võimaldatud kõigile inimestele kolmel päeval nädalas ning seda võimalust ka aktiivselt kasutatakse. Soolisi ja vanuselisi eripärasid seejuures pole.

 

 

Kohtumistel jagasime saksa- ja ingliskeelseid brändiraamatuid ning nüüd jääme uusi sõpru hiljemalt sügisel Eestisse ootama!

 

 

Leia endalegi sobiv kaugtöökoht SIIT.