Osava biohäkkeri eluviis: kuidas stress enda kasuks tööle panna?

 

Stress on reaktsioon emotsionaalsele, füüsilisele või vaimsele survele. Nagu me teame, ei pruugi olla stress alati halb, vaid teatud koguses isegi väga hea. Näiteks kui tööülesandel on tähtaeg saabumas, tekitab see mõnevõrra pinget, kuid paneb tõhusamalt keskendumisvõime tööle, suudame ennast kokku võtta ja areneda. Keha kogeb füüsilist stressi näiteks jõusaalis, kus lihaskudet peab raskuste tõstmisega veidi lõhkuma, kuid seejärel saab lihas kasvada ja inimene muutub hiljem tugevamaks. 

 

Selline igapäevastress motiveerib meid tegutsema ja eluga paremini toime tulema. Samas, ka nn hea stress ei saa kesta liiga pikalt. Kui mis tahes pinge kestab liiga pikalt, muutub see krooniliseks: paneb ühelt poolt inimest rohkem üle mõtlema teda ümbritsevatest asjadest, kuid vähem tähele panema tema enda vaimse tervise vajadusi.

 

Oluline on teada, kuidas vastupanuvõimet suurendada kumulatiivsele (ajas suurenevale, kuhjuvale) stressile või mida ette võtta ägeda stressi (ootamatu üleelamine, trauma) korral.

 

Kõik algab teadlikkusest, nii ka stressi puhul

 

Kui tead stressitekitajat ehk stressorit täpsemalt, oskad ka sellele reageerida. Näiteks väide "ma töötan liiga palju" jääb stressori otsimisel liiga üldiseks. Tööga seotud tressitekitaja on tavaliselt spetsiifilisem: nt avatud kontori taustamüra, jutukas töökaaslane, vale tööasend, kehv õhukvaliteet, pikk sõit kontorisse jne. Kui stressor on täpselt tuvastatud, siis just reageerimisel sellele konkreetsele pingetekitajale peitubki stressiga toimetuleku võti.

 

Ohtlik pole mitte stressi kogemine, vaid sellest mitte vabanemine. Enda toimetulekut stressiga ehk vastupanuvõimet saab suurendada, kui töötad välja just Sinu jaoks toimivad biohäkkimise meetodid. Sellel aastal jõudis vaatajateni Andzei Matsukevitsi ja Siim Landi dokumentaalfilm “Stressist tugevamaks”, mis antud teemat käsitles.

 

Biohäkkimine hõlmab terviklikku nippide ja trikkide arsenali, mida saad kasutada päeva vältel, mis aitavad Sul pinget maandada ning hoiavad Sind võimalikult tervena. Biohäkkimise hulka kuuluvad näiteks kohvi joomine, päikese käes jalutamine, valgukokteil pärast jõusaali, saunas lõõgastumine, kõrvaklappide kasutamine avatud kontoris jm. Erinevad väikesed rõõmud, mis võivad edukalt ära hoida igapäevaasjade ülepea kasvamise.

 

Inimese autonoomse närvisüsteemi võib jagada kaheks: sümpaatiliseks ning parasümpaatiliseks. Sümpaatiline närvisüsteemi aktiveerub stressoriga kokkupuutel, tekib võite-või-põgene olukord, inimese südamerütm kiireneb keha saab rohkem hapnikku; silmad töötlevad erilise tähelepanelikkusega keskkonnast tulenevaid signaale. Aju mandeltuum (amügdala), mis on ellujäämiseks esmatähtis, koondab just siis õiged ressursid, muudab inimese erksaks ja energiliseks. Inimene toimib piltlikult öeldes ülekiirendatud olekus. 

 

Kui stressorit tunda, siis suudab inimene mõelda välja ka sellega toimetuleku ehk kuidas ta närvisüsteemi taas "välja lülitab" sümpaatilisest parasümpaatilisse seisundisse. See on nn puhka-ja-seedi seisund, kus südamerütm aeglustub ja keha taastub ning lõõgastub. Kui me stressoreid ei tuvasta ega neile õigesti ei reageeri, juhtub nii, et inimene jääbki sümpaatilisse närvisüsteemi rohkem toimima. Kui meil pole piisavalt aega parasümpaatilisse olekusse minna, võib kannatada seedimine ja tekkida erinevad tervisemured. 

 

Jõuame tagasi teadlikkuse juurde. Teadlik tuleb olla ka sellest, et praegusel infokülluse ajastul võib aju mandeltuum saada pidevalt valehäireid stressoritest (hirm tuleviku ees, uudised, sotsiaalmeedias toimuv). Sageli pole stressorid isegi füüsiliselt olemas, vaid lihtsalt ette kujuteldavad. „Jama“ on selles, et aju ei saa päriselt aru, kas kujutame midagi ette või juhtub see päriselt. Stress aga väljendub kehas ikka ühtmoodi. See tähendab, et ohu ette kujutamine aktiveerib samad ajuosad, mis aktiveeruvad tõelise ohu kogemise korral. Keha tajub ohtu reaalsena ka näiteks filmi vaadates, kogeb seda rakutasandil nagu elaks läbi päriselus. 

 

Mida enam sümpaatiline närvisüsteem erutub, seda enam stressi koguneb. Et vältida kroonilise stressi teket, peame närvisüsteemile õpetama ärritusega toimetulekut ja pingeseisundist väljatulemist. Kasutama biohäkkimise võtteid. Abiks on eeskuju võtta koduloomadest (koerad, kassid), kes võimalikku ohtu/muutust tajudes lähevad erksaks, aga kui ohtu ei taju, on võimelised kohe lõõgastuma või koguni magama jääma. 

 

 

Vastupanu stressiga saab treenida. Stressoriga kokkupuudel on Sul murdosa sekundist otsustamiseks, kuidas reageerida. Näiteks hingata sügavalt sisse-välja. Sel ajal teadvustad, et olukord teeb Sind ärevaks, aga väga tõenäoliselt oled pärast seda vähem reaktiivne (ei lase frustratsioonil kahjustustööd teha). Lihtsalt mõistad ärritajat ja lased tal minna…

 

Üle tasub ka mõelda, mida teiselt Sinult nõuavad ja veelgi tähtsam – mida Sina endalt nõuad. Ka seal võivad peituda stressorid... ;)

 

Uudiseid Kuplandist

 

Juulikuu on Kuplandiski olnud teadliku lõõgastumise kuu. Hulgaliselt tööpäevi on olnud Kuplandi kohtades Eesti tuntud muusikastaaridel, festivali korraldajatel ja abielu registreerijatel. Külalised on saanud seda kõike nautida. 

 

Mitmeid toredaid näiteid tööst ja teadlikust lõõgastumisest on tuua Ettevõtlusmajast, kus on sel suvel käinud külalisi Singapurist, Iisraelist, Suurbritanniast, Saksamaalt, Itaaliast, Hollandist ja Eestist. Näiteks The Nomad Escape kaugtööretriitide ja -festivalide korraldaja Michelle Maree.

 

Ta on olnud õpetaja kui digiturundaja ning nüüd kirjutab Kuplandis raamatut. Ometi peab ka sellest puhkama, niisiis palus ta Ettevõtlusmaja haldjal Laural konfiskeerida oma sülearvuti ja telefon teatud ajaks.

 

 

Sellist olukorda ilmselt klassikalises kaugtöökohas ei näe, aga Kuplandis kiiksuga lahendused toimivad ja sundpaus looduses aitab kiiresti inimese parasümpaatilisse seisundisse tagasi. Samas, kui tarvis tööd teha, saab ka armsad "segajad" loodusest delikaatselt enda hoole alla võetud.

 

 

Järgmine näide Ettevõtlusmajas kaugtöötavast noormehest, kes andis järgmise tagasiside: „Supertoit, hea seltskond (mitte ainult loomad). Ärkasin igal hommikul naeratusega, tegin rõõmsalt oma jalutuskäigu ning õhtul õhtul läksin hea tujuga magama.“

 

 

Ehedaid videolugusid saad juurde vaadata Ettevõtlusmaja Instagram'ist.

 

Tulekul

 

Augustis leiab Kuplandi Paide Arvamusfestivalilt (12.08 kell 12.00 ametnike koostööala sissejuhatavas paneeldiskussioonis), kõnnime ringi Ökofestivalil 21.08 ning oleme boksiga väljas sTARTUp Day’l 24.-26.08.

 

Kaugtööd saad augustis mõnusalt teha, leides selleks oma lemmiku Kuplandi koha >>>