Mis on kaugtöös "järgmine suur asi"?
Kuplandisse kuuluv Tehvandi Spordikeskus sai valmis unikaalse, ca 500-meetrise ning ka plusskraadide juures püsiva suusarajaga, mis konteinerlumest toodetud. Muide, Tehvandil arendatakse ka 4-kilomeetrist olümpiakrossi ehk XCO maastikurattarada, mis valmib lõplikult 2021. aasta mais. Kas kümme aastat tagasi oleksime selliseid võimalusi ette kujutanud?
Ka kaugtöö eluviisist, millele veel dekaad tagasi vaadati kohati altkulmu, on nüüdseks kujunenud uus normaalsus. Peagi lõppev aasta 2020 on tuntavalt õpetanud, kuidas kaugtöö korraldamise eelduseks on juhtimisoskus, -julgus ja -usaldus, seda nii töötegija kui juhi vaatest.
Enamikel arvutiga töötajatest on nüüd isiklik lugu kaugtööga ja tunnetus, kas ja kuidas meid on juhi ja kolleegide poolt usaldatud, kuidas me iseennast usaldame kaugtööl olles.
Samas, siiani on valinud suur osa inimesi kaugtööks kodus töötamise. Ühtpidi tundub ju tuttav ja turvaline keskkond, kuid mida ütleb seadusandlik pool...?
Kuplandisse kuuluva Ööbikuoru Villa omanik Karin Madisson (Soraineni advokaadibüroo partner ja vandeadvokaat) rääkis hiljuti toimunud tööõiguse seminaril, MIDA TULEKS KAUGTÖÖ JUURES REGULEERIDA:
- Tuleb kokku leppida töötegemise koht. Tööandja peab konkreetselt teadma, kas töötaja on kodukontoris või mujal.
- Tööaja korralduses kokkulepped – muide, ühepoolselt tööandja seda määrata ei saa. Kokkuleppes võiks sisalduda, et tööajanormi tuleb järgida ja tööd teha ei tohiks töövälisel ajal. Töötajad on ise huvitatud paindlikest ja usaldavatest töösuhetest. Töötajal peab olema võimalus peale tööaega öelda, et ta tööd ei tee. Kas teadsid, et ca 95% töövaidlustest ongi seotud ebapiisava kommunikatsiooniga?
- Ülesannate täitmine ja kontroll tuleb kokku leppida otsese juhiga. On inimesi, kes vajavad rohkem kontrolli, aga on ka neid, kes absoluutselt ei vaja. Muide, ei ole soovituslik võtta kõiki “ühe latiga”. Tööandjal ongi vaja töötajatega ükshaaval need küsimused läbirääkida.
- Kommunikatsiooni kokkulepped. Suhtlusvormid ja -viisid kolleegidega peavad olema selgelt määratletud (eriti mõelda läbi kui osad kolleegid on välismaal teises ajavööndis).
- Kohalolek tööandja ruumides. Et säiliks hea õhkkond, ei saa ka 100% ajast kaugtööd teha. Hea suhtlus võib saada veebi teel kannatada. Näiteks võib kokku leppida teatud nädalapäevas või perioodis, kus kõik on kontoris kohal.
- Töövahendite paigaldus, hooldus, nendega seotud kulud. Töötajal on õigus nõuda ohutuid töötingimusi. Töötajad on lubanud viia küll töö juurest asju ära kodukontorisse, kuid need ei saa olla kahes kohas (läheks väga kulukaks). Olukorras, kus pole võimalik tagada tingimusi kaugtööks ning töötajad vahendeid ise soetada ei taha, peab tööandja keelduma kodukontorist.
- Kokkulepped arvutisüsteemide hoolduses, turvanõuete täitmises – need kokkulepped ei pea olema kirjalikult, vaid võivad olla ka meili teel. Kui sülearvutid ja muu tehnika on töötajal kodus, siis üks võimalus on materiaalse vastutuse leping sõlmida, aga tegelikult oleks tööandjal lihtsam asjad ära kindlustada. Kindlasti peab tööandja kaugtöötajale selgitama ka andmekaitse (ja ärisaladuse) põhimõtteid.
- Riskide hindamine. Kuidas seda teha, kui töötaja on kodukontoris? Mis õigused on näiteks juhil minna sinna kontrollima? Kui tegemist on suurema ohuallikaga (nt treipink), siis peab ohutust kindlasti kohapeal kontrollima. Aga kontorist kaugtööl olija ehk arvutiga töötaja ei pruugi tahta lasta koju kontrolli, kui sirge seljaga istub või kui hästi valgustatud toas, kui mugava tooliga. Sellisel juhul võib saata pilte, videoid. Suuremas plaanis vajab riskide hindamine kaugtöö kontekstis Eestis täpsemat regulatsiooni. Hetkel piirdutakse sellega, et kui tööandja on juhendanud töötajat, läheb vastutus töötajale. Sisuliselt pead tööandjana enne läbi viima riskianalüüsi - hindama riske, et vältida võimalikke tööõnnetusi või kutsehaigusi. Kui on välja töötatud kaugtöö juhis, siis selle alusel on töötajatel võimalus teha juhile ettepanek, et tema tahaks kodus töötada. Intervjuu käigus käiakse läbi ohutegurid: kodukontoris peab ära hindama füüsikalised, bioloogilised, keemilised, füsioloogilised, psühholoogised ohutegurid. Kõik need teemad peab tööandja töötajaga läbi käima. Ja alles pärast ruumi ja töötingimuste kontrolli langetama otsuse kaugtööle lubamise mõttes. Mõistlik on sõlmida eraldi kokkulepe miinimumnõuetega, mis peaks olema kirjalik ja allkirjadega.
Karin Madissoni soovitusel võiks tööandjad silma peal hoida ka ühel EL-i direktiivil, mis võeti vastu 2019. aasta juunis ja millega soovitakse saavutada paremat töö- ja pereelu tasakaalu Euroopas. Tööandja peab arvestama, et kui tema töötaja majapidamises on alla 8-aastane laps või hooldatav isik, on töötajal õigus nõuda paindlikumaid töötingimusi: võimalust kohandada töökorraldust, kasutada kaugtöövõimalust, töötada erineval ajal või vähendada töötundide arvu. Tööandja ei pea kõike võimaldama, kuid peab kaaluma ja sobimatuse korral põhjendatult kirjalikult 14 päeva jooksul keelduma. Tõenäoliselt saab see olla võimalik teatud tööstaaži läbimisel (nt pool aastat), et vältida olukordi, kus töötaja tööle tulles juba paindlikke hüvesid nõuab.
Seega, (kaug)tööseadusandlus on veel parajalt segane, vajab Eestis selgemat reguleerimist. Seniks tuleb kaugtööga seonduvate osapoolte teadlikkust tõsta ka juriidilistes küsimustes. Spetsiifilist nõu tasub küsida juba tööõiguse spetsialistidelt.
Kuplandi asutajaliikmed on ühtlasi Põlvamaa ja Võrumaa parimad 2020
Palju õnne! Põlvamaa PÄRL on Siidrikoda OÜ. 2019. aastal valmis ettevõtte uus toomishoone, mis võimaldab lähiaastate tootmis-mahtusid kasvatada kuni 16 korda. Ettevõte on viimastel aastatel osalenud mitmetel välismessidel ja -festivalidel ning arvati 2020. aastal Shanghai SIAL messile mineva Eesti delegatsiooni koosseisu.
Tunnustusi on saadud nii rahvusvahelistel kui ka kodumaistel konkurssidel. Novembris uuendas Siidrikoda oma brändi ja uus nimi on KODAS (võru keeles “kotkas”). Avati pidulikult KODASÕ PESÄ, kus saab head ja paremat jooki kraanist.
Kaugtöötajate jaoks on ka toakesed töölaudadega täiesti olemas ja ootel!
#kupland #kodas
Palju õnne! Põlvamaa ETTEVÕTLUSE EDENDAJAD on sel aastal Liina ja Indrek Maripuu. Liinat ja Indrekut iseloomustatakse kui väsimatult heatujulisi arendajaid. Mitmed piirkonna ettevõtted on maininud, et just nende hea tuju on see, mis motiveerib ka teisi kogukonna liikmeid tegutsema. Mõned ideed vajavad ajurünnakut ja saavad kohe teoks, teised võtavad 10 aastat, aga realiseeruvad needki - nagu näiteks Kagu-Eesti kaugtöövõrgustik Kupland.
#kupland #loovusait
Palju õnne! Kagu-Eesti Innovatsioonikeskus pälvis Võru maakonna ettevõtlust toetava teo tunnustuse. mängides olulist rolli Kagu-Eesti ettevõtluskliima arendajana. KEIK on sillaks keskuse asukate ja lisandväärtuste kasvatajate ja institutsioonide ja teenusepakkujate vahel. KEIK-is tegutsevad aktiivsed inimesed.
#kupland #keik
Kaugtöö noppeid novembrist
TAMIATICS taevaskoja puhkekeskuse uues majas
Tamiatics meeskonna liige Aare Raev: "Väga hea on meeskonnaga vahepeal oma tava keskkonnast välja tulla ja teha mujal tööd või pidada suuremaid strateegia koosolekuid. Eriti veel kui meeskond igapäevaselt ühes kohas ei tööta. Lisaks siis veel võimalused lisa tegevusteks väljaspool tööaega nagu näiteks saun, või matk vms. See on hea meeskonna ühtekuuluvuse tunde ehitamiseks."
Tamiatics arendab aianditele ja agronoomidele taimekasvatust tõhus-tavat tööriista; pakutakse kasvustrateegia kujundamiseks andureid ja veebipõhist tarkvara. Seda ikka selleks, et saagikust tõsta ning samal ajal vee- ja väetisekulu vähendada. Muide, neid saab näha Ajujaht saates 30 parema seas!
#kupland #taevaskoja #tamiatics
Kaug(õppe)töö Catlamajas
Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledži küberfüüsika tudeng Liivika koostas Catlamajaja kaugtöökeskuses oma lõputööd. Seal pakutavast meeldib talle kodusest kiirem internetikiirus ja ülisuure monitori kasutamise võimalus.
Catlamajas käib sagedasti tööl ka kindlustusmaakler Andrus, kelle käest saab soetada vajaliku poliisi ja kindlustusalast nõu küsida. Andruse sõnul on kaugtöökeskuses töösse süveneda parem kui kodus, sest segajaid on vähem.
#kupland #catlamaja
Ühinenud kohtutäiturid Loovusaidas
Indrek Maripuu: "Alati on superkihvt töötada ambitsioonikate meeskondadega!"
Loovusaidas tehti OKR-i (Objectives and Key Results) ehk eesmärgid-võtmetulemused metoodikat, mis aitab strateegilisi valikuid senisest paremini ellu viia.
#kupland #loovusait
***
