Mis aitab kaugtöötajat, kes kodunt töötab?

Kui eelmisel kevadel viibiti sunnitult kodus, siis nüüd saab juba reeglina valida, kas soovid töötada kontoris või mujal. Paljud inimesed ongi leidnud, et kui näiteks pikemat kirjatööd on mugavam teha kodus.

26. jaanuaril 2021 keskendus Vikerraadio Huvitaja saade kodukontori plussidele ja miinustele, seda just vaimse tervise ning ergonoomika aspektist. Saatejuht Brent Perel olid saatekülalisteks psühholoog Karin Täht ja ergonoom Triinu Sirge (kes on käinud ka Kuplandis ergonoomikast rääkimas).

Psühholoog Karin tõi välja, et kaugtööga on igal juhul tekkinud tuntav tööaja ja vaba aja segunemine. Euroopa tasandil on kerkinud ka arutelu teemal, et töövälisel ajal ei tohiks üksteist tööteemadega tülitada... Mõeldakse, kas ja kuidas piirata töötegemise aega, kui inimesed töötavad kodust. 

Tihti kiputakse ületöötama, tehakse seda ka õhtul. Samas hiljem õhtul töötamine on kahe otsaga asi - võib-olla ongi inimesel strateegia teha lõunal väga pikk jalutuskäik, mille arvelt ollakse õhtul kättesaadav. 

Omaette küsimus on see, kas õhtust töötegemist teadvustada või keelata. Igal juhul nõuab see kaugtöötajalt rohkem eneseregulatsiooni. Vaadata, kui palju olen täna tööd teinud ning ka oskust panna punkt.

Kellele sobib ja kellele ei sobi kodukontor? Kas saab üldse nii küsida?

Kui jaotaksime inimtüübid kaheks, siis päris suhtlemata ei saa keegi - olgu ta ekstravert kui introvert. Introvert igatseb kontakti muu maailmaga ning ekstravert võib avastada eraldatult olles ja nautida rahu ning keskendumist. Inimene peab selgusele jõudma, kus ta on efektiivsem ja saab juhiga selle läbi arutada. 

Psühholoogi sõnul on kodukontoris olles võimalus kergemini läbipõleda. Videokoosolekutelt ei saa sotsiaalse kontakti vajadust kätte - eriti rasked on veebikoosolekud, kus on väga palju inimesi, sest enamik jääbki pigem kuulaja-jälgija rolli.

Lähema töötajaskonnaga võiks toimuda aeg-ajalt füüsilisi kokkusaamisi. Ja eesmärk ei pea olema alati asjalik! Psühholoog soovitab kolleegidega koos jalutama minna, arutades "muid maailma asju". Just töövälistel teemadel rääkimine on väga oluline tegevus koostöötavate inimeste jaoks.

Rööprähklemine või laisklemine - kas ainult kodukontori probleem?

On inimesi, kes arvavad, et nad suudavad kvaliteetselt mitme asjaga tegeleda. Selline rööprähklemine toimub nii kodus kui kontoris töötades. Levinud olukorrad on, et kui telefon teeb piiksu, vaadatakse kohe märguannet - vastatakse sellele, vahepeal loetakse kiirelt uudis.

Lõpuks kaotab produktiivsuses ning tekib üldväsimus, mis võib negatiivset mõju avaldada ka järgmisel päeval. Tegelikult oleks mõistlik panna märguanded pausile ning keskenduda ühele asjale korraga.

Mõnes mõttes on normaalne, et kui kodus tuleb lõõgastushetk, otsime ekraanilt midagi meeldivat endale... Ent peab tõdema, internetti avarustesse eksimise võimalus on suur. Jõuamegi tagasi eneseregulatsioonini ja küsimuseni, kas teadvustame, et sellise lõõgastuspausi puhul pole puhkamine mitmekesine.

Tuleviku töö

Inimesed on aru saanud, et see, mis varem toimus - pidime tööl olema ja teinekord töö sisaldas pikki linnadevahelist sõitmist, siis ollakse aru saadud, et veebikoosolekul on väga lihtne infot vahetada. 

Kui pandeemia läbi saab, siis asjatuid sõite enam ette ei võeta. Inimene otsib alati paremat lahendust ja kui ka kaugtöösse me varem ei uskunud, siis lihtsalt kogemata see meieni tuli. 

Tulevikus võibki teha nii, et kui mõned tegevused nõuavad rohkem vaikust ja rahu, siis ollakse omaette. Teistel päevadel saab suhelda kolleegidega, info vahetatud silmast silma.

Selline hübriidvariant leitud võimalustest pole üldse paha. Siiski säilib ka silmast-silma vajadus kohtuda, mis on eriti oluline uute kontaktide puhul. Kontaktid on vaja sisse töötada.

Ergonoomika ja kodukontor: kuidas ennetada kaela- ja seljavalu?

Eelmise aasta kevadperioodi aheldas inimesed pigem tuppa ja istumine ekraanide ees, mil üks "Zoom" ajas teist taga, ei lubanud piisavalt õues viibida ja D-vitamiini saada.

Lisaks vähenes sammude arv päevas ja langes unekvaliteet, mindi kergema vastupanuga ebatervislikku toitu tarbima.

Ergonoom Triinu Sirge sõnul hakatakse ergonoomilistele lahendustele mõtlema alles siis kui probleem käes. Tegelikult võiksime tegeleda probleemide ennetusega.

Triinu Sirge ERRi Tartu stuudios. Foto: Triinu Sirge Ergoway Ergonoomika

Kodud on kõigil erinevad ja kodus võib olla töökeskkond hullem kui kontoris. Mida siis inimene saab enda keha järgi töötamisel kohandada?

Näiteks läptopi lauale või põlvedele lahtilöömisest ei piisa kodukontori tekkeks, ehkki see võib esmapilgul inimesele sedasi tunduda. Nii laual kui süles võib olla probleem, et erkaan asub liiga madalal. Kui pikalt alla vaatad, võivad tekkida valud kaelas (nutikael).

Seda seetõttu, et pea raskus on inimesel 4-5 kilo ja kui ta 60-kraadise nurga all vaatab alla, tekib 27-kilogrammine raskus kaelale. Seega - erkaan tuleb sättida kõrgemale, et saaks vaadata otse, mitte alla. 

Teine levinud murekoht on istumine ja sellega seostatud seljavalud. Triinu on oma teadustöös uurinud istuvas asendis töötavaid kontoritöötajaid, kes istuvad tavalise kontorilaua taga. 68% inimestest märkis, et tundis viimase 30 päeva jooksul valu või pinget alaseljas.

Tavalise istumisasendi puhul on põhiprobleem on see, et istutakse tikksirge seljaga - ergonoomika piltidel näidatakse tihti 90-kraadist istumist, kuid "viks-koolilaps" pole keha loomulik asend, vaid tekitab koormust alaseljale. Kui vajume õlgadega hoopis ettepoole istudes, siis organid on kokku surutud ja veri ei käi ideaalselt ringi. 

Istumisel on kõige olulisem selja nimmeosa toetus. Alaselg peab olema toetatud - seega, parim lahendus on istuda veidi nõjatudes tahapoole - kas siis spetsiaalsel toolil või kasutadas patja. Seega, kui tunned, et selg ei ole toetatud, siis võta padjad appi!

Teame, et keha ei ole loodud istuma, vaid liikuma! Seega on võti asendite vahetamises. Ergonoomikas öeldakse, et kõige parem asend on iga järgmine asend. Peaksime sagedasti muutma asendit, regulaarset püsti tõusma ja ennast sirutama. Tooma istumisele aktiivse momendi sisse.

Kodukontoris saab teha puhkepause, panitusi, venitusi - seal ei jälgi meid mitte keegi. Kui tööjuures võib see olla imelik (mida teised mõtlevad), siis kodus võõraid pilke pole.

Koormuse korduv talumine pikaajaliselt - puudutagu see siis mis tahes kehapiirkonda, on kehale kõige kahjulikum. Probleem on selles, et õiget ergonoomikalist nõustamist oleks oluliselt rohkem vaja.

Töötaja peaks olema aldis õppima ning tööandja peaks teda suunama. Kui meil on õiged töövahendid, siis kehas pole pingeid ja see aitab töötegemisele kaasa.

Lemmikud appi?

Sotsiaalmeedia postitustest hakkab silma, et kodused lemmikud on igati head ergonoomilise elustiili toetajaid. Näiteks koer, kes tahab töötava peremehega jalutustiirule minna. Nii ka kass, kes kasutab ära võimaluse, kui perenaine töötoolilt püsti tõuseb, et seal koht sisse võtta. Sõnumiga - siruta või vali endale mõneks ajaks uus asend! 

Kasspoiss tunneb ennast kodukontoris suurepäraselt! Foto: Kertu Pehlak

Kodukontorist Kuplandi! 

Kodusele töötamise kogemusele lisaks ootame Sind Kuplandi, kus on kõik töötegemiseks vajalik olemas, kuid ainult üks samm imelisse loodusesse! 

Muide, Kagu-Eesti kaugtöövõrgustiku esimene tegutsemise poolaasta osutus liikmetelt saadud tagasiside põhjal oodatust edukamaks. Esimest korda koostatud kaugtööstatistika kohaselt külastas Kuplandi kohti 2020. aastal kokku 1400 inimest - nii meeskondi kui üksikisikuid.

Paariks päevaks jäi neist Kagu-Eestisse töötama 265 inimest ning vähemalt ühe nädala veetis siin kaugtöötades 16 inimest.

Sel aastal ootame Sind - nii üksi kui meeskonnaga! Valikut, milline koht võib paremini sobida, saab värskete 360-kraadiste piltide kaudu: vaata lisa.