Mooste järve kaldal mõisapargi veeres asub pilkupüüdev hoone, mis näeb välja nagu väiksemat sorti villa. Tegelikult on see Mooste Viinavabrik, kus tänapäevasel ajal küll kangemat kraami enam ei aeta, aga saab luksuslikult tööd teha, meeskonnaüritust korraldada, ööbida ja restoranis keha kinnitada.
Viinavabrik on hotelli ja restoranina uue hingamise saanud pärast koroonaaega, kui ettevõtmist hakkas vedama kohalike juurtega Kristiina Hindreks. Ajal, mil koroona restoraniäri sisuliselt Eestist kustutas, otsustas toona Tallinnas elanud ja pikalt toitlustuses toimetanud Kristiina, et tahab proovida Mooste Viinavabrikule elu sisse puhuda.
Seda enam, et Tallinnas sel ajal tõesti midagi teha ei olnud. Nii koliski ta Moostesse ja elab nüüd ise samas viinavabriku hoones. Paari aastaga on elu viinavabrikus käima läinud ning siia tullakse puhkama ja tööle üle kogu Eesti ning piiri tagantki.
Piiritus pani mõisa õitsema
Mooste Viinavabrikul on väärikas ajalugu ja ta on Mooste mõisa tegutsemises mänginud tähtsat rolli. Viinavabrik ehitati eelmise sajandi alguses, see hakkas kiiresti tööle ning siin valmistatud piiritus müüdi Venemale. Just tänu sellele kauplemisele sai mõis jõukaks. Kristiina selgitab, et piiritust aeti paljudes mõisates, kuid siin tehti seda lihtsalt suuremalt – tööstuslikult.
„Viinameistrid elasid tootmishoones, kus teisel korrusel olid nende ruumid. Tänapäeval on meil seal hotellitoad. Viinavabriku suurusest annab aimu ka asjaolu, et selle juurde kuulus eraldi tööliste maja,“ selgitab ta.
Viimati toodeti Moostes piiritust 1950ndatel, pärast seda said aga tähtsamaks kapsad ja kaalikad ning ajaloolises hoones hakati hoidma juurvilju. Õiget peremeest nõukogude ajal majal ei olnud ning aastakümneid see lihtsalt lagunes. Renoveerima hakati teda 2007. aastal ning selleks ajaks oli katus sisse langenud ning väärikast hoonest alles vaid seinad ja veidi sisseseadet. Viimane on praegugi uhkelt eksponeeritud – hoone aatriumis on alles vana meskitünn ja aurumasina osad.
Piirituse toel õitsengu saavutanud Mooste mõisas on uudistamist palju. Selle härrastemajas tegutseb kohalik mõisakool ning korrastatud kõrvahoonetes toimetavad mitmed huvitavad ettevõtted. Mõisaga tutvudes jäävad kindlasti silma selle võimsad kõrvalhooned ning Kristiina sõnul on sellel väga konkreetne põhjus – Mooste mõis oli Eestis üks väheseid majandusmõisasid ehk siin oli rõhk äritegevusel.
Sellepärast on mõisas ka suured tallid ning palju erinevaid hooneid. Samadele omanikele – von Nolckenitele kuulus teinegi tuntud Eesti mõis – Alatskivi loss. See oli aga lustimõis ning sellest ka edev välimus.
Stiilne majutus ja restoran
Tänapäeva viinavabriku teisel korrusel asub stiilne hotell ning esimesel korrusel restoran. Hotell on avatud koguaeg, restoran kolmapäevast pühapäevani ja muudel aegadel ettetellimisel. Ööbima mahub viinavabrikusse 36 inimest, restoranis on kohti 80le. Majas toimub palju üritusi, näiteks on see armastatud koht juubelite ja pulmade pidamiseks.
Sügis-talvel on paik aga suuresti ettevõtete päralt, kes on avastanud Mooste Viinavabriku kui mõnusa ettevõtte seminari, tiimiürituse või koolituse pidamise kohana. Ööbima, puhkama ja töötama saab tulla ka üksi või väiksema seltskonnaga.
Lisaks haldab Mooste Viinavabrik ka naabermaja – mõisaaegset meiereid – kuhu on rajatud majutus ja väike spaa. Pargimajja nagu endist meiereid nüüd kutsutakse mahub ööbima ca 15 inimest ning siin ka kaks apartmenti, kuhu on eriti mõnus oma väike privaatne „linnast väljas“ kaugtöökontor sisse seada.
Viinavabriku restoran on White Guide`i tunnustusega ning köök põhineb hooajaliselt sellel, mida ümbruskonna väiketootjad pakuvad. Kristiinal on raudne reegel, et tema poolfabrikaatidega ei tegele. Nii ei leia viinavabriku külmutuskappidest külmutatud kananagitsaid ega ketšupit.
„Me ei saa lihtsalt teistmoodi, kui peame kasutama kõike seda head, mida ümbruskonnast saada on,“ ütleb ta. Ja puudust tõesti pole – Peipsi järv varustab kalaga, Mooska suitsusaun suitsulihaga, Vasula lihatööstus sea- ja lambalihaga, Karilatsi kalakasvandus forelliga, Mooste kalaköök sõltuvust tekitava külmsuitsuforelliga, Üvasi talu aed võrratu värske salatikraamiga ja metsad rikkalike metsaandidega.
Vabalt võib olla, et hommikul heliseb Kristiina telefon ja pakutakse metsmaasikaid või on mõni kohalik tädi saanud suure seenesaagi ja tahab seda jagada. „Muidugi ma võtan kõik vastu! Kui sul on ülihea värske tooraine, siis sellest valmib toit, mis on oma maitsev oma lihtsuses.“
Väiksem ja suurem seminariruum
Töö tegemiseks (näiteks seminari või mõne muu firmaürituse pidamiseks) on Mooste Viinavabrikus head võimalused. Restorani saab kujundada seminariruumiks ning väiksematele (ca 20 inimest) gruppidele on mõnus kaminasaal hoone teisel korrusel. Siin saab töö mõnusalt puhkusega põimida.
Kristiina sõnul ongi tavaline, et tullakse mõnd asjalikku tööüritust pidama, kuid juurde võetakse ka ekskursioon mõisas, minnakse kanuudega Ahjale või Meenikunno rappa matkale. „Meil on teistsugune vaib kui Tallinnas, kuidagi rahulikum. Seda on väga vaja. Samuti kiidavad meie kliendid, et siin on hea magada, sest puudub liiklusmüra,“ sõnab Kristiina.
Veel üks asi eristab viinavabrikut paljudest majutuskohtadest – sa ei pea muretsema, kuhu väljasõidu ajal lemmik jätta, vaid võid võtta ta kaasa! „Mul on endal kaks koera ja kõik külaliste koerad on ka teretulnud. Meil on koertele pesad, kausid ja kingitused. Koerad annavad inimestele nii palju juurde ning mõnikord on meil hotellis neid lausa mitu. Siis on tore vaadata, kui kiiresti koeraomanikud ühise keele leiavad,“ sõnab Kristiina.
Mõisas käis külas ajakirjanik Kristina Traks
