Kas kunagi kaugtöö juhibki maailma?

Ehkki "digitaalne transformatsioon" pidi olema valitud üheks käesoleva aasta vihatuimaks moesõnaks, võib selles kätkeda ka Eesti võimalus muutuvate tööprotsesside juhtimises.

Antud teemat avas Tallinna Ülikooli professor Kristjan Port oma 25. mai Raadio2-e tehnoloogiakommentaari minutites "Portaal". Port arutles selle üle, kuidas pandeemia pani meid rääkima uuest ja teistmoodi tulevikust, kuid sellest muutumise ideaalist ei pruugi pärast epidemioloogilise olukorra paranemist midagi järele jääda.

Hetkesurve lasub vanade ärimudelite kiires käivitamises, sest sündinud kahjud ja võlgnevused on ju seotud just juba teada-tuntud tegevusaladega. Novaatorilikud tegutsemissuunad oleksid paratamatult seotud uute riskidega, hüppega uutesse olukordadesse. Need vajavad investeeringuid, mis omakorda teistpidi pidurdavad uuele üleminekut.

Kui aga näha muutuste teostamises uut ettevõtlusvõimalust, siis tulebki mängu digitaalne transformatsioon ja selle teostajad. Igasugune transformatsioon sunnib muutuma, sest muud valikut lihtsalt ei ole.

Kaugtöö lülitub teemasse uue töökorralduse raames - töö peab olema endisest tõhusam, parema kulu-tulu suhtega, et tööandja muutuse ette võtaks. Juht peab nägema tööprotsesside ümberkorraldamise atraktiivsust kokkuhoius (olgu selleks kaugtöö puhul näiteks variant vähendada kontori ülalpidamisega seotud püsikulusid) ja tootlikkuse kasvus.

Digitaalsel transformatsioonil tasub igal juhul silma peal hoida, sest selles valdkonnas prognoositakse töö väärtuse kasvuks 41,5 miljardit dollarit aastaks 2027. Digiprotsesside muutuste keskmes on personali- ja IT-teenistused. Jah, mõned töökohad ilmselt kaovad, aga nn digitransformerid saavad kindlasti tasustatud.

Uueks edukaks äriks saabki muutuste juhtimine. Lähimad aastad võivad seega olla keerulised ja sisaldada palju lihtsameelsust, mõtlematut kopeerimist - see on alati paratamatu, kui keegi on edukas. Samas - tööpaiga ja töökorralduse uuendamine on keeruline väljakutse ning seda on väga raske kopeerida. Nüüd tuleb uus tehnoloogia, igasugune kinnisvara ja inimeste käitumine sujuvalt liidestada ettevõtte väärtusahelaga.

Kaugtöö on ennast ära tõestanud - lühikese ajaga on kogetud, et andes töötajale vabadused, aga sidudes nad ettevõtte infosüsteemiga, kasvavad innovaatilisus ja keeruliste väljakutsete eduka sooritamise potentsiaal.

Kaugtööl on tsentraliseeritud töötaja katkematus osaluses näiliselt tsentraliseeritud tööruumis. See on midagi palju enamat kui arvutiga kohvikus töötamine. Ka kliendid paiknevad hajutatult - nad soovi tulla enam tulla teenusepakkuja tsentraliseertud kontaktpunkti (kuhugi kontorisse). Töötaja ja töövahendid peavad seega olema klientide lähedal.

Selliste muutuste teostamiseks on vaja analüüsida kogu tööprotsessi, leidma teistsuguseid lahendusi kinnisvarast, kasutatavast tehnoloogiast ja inimeste endi psühholoogiast.

Kõige kiirem käibekasv võib tulla väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete muutuste teenindamisel. Muutused puudutavad eeskätt tervishoiuvaldkonna digiteenuseid, kuid ka pangandust, riigihaldust ja telekommunikatsiooni.

Port leiab, et kuna Eestis ollakse maailma mõistes eriti esirinnas telekommunikatsiooni valdkonnas, võiks kasutada siinkohal võimalust teisi õpetada, teha tööd digitaalseks transformatsiooniks. Kõlab ahvatlevalt, sest turu suuruseks on kogu maailm!

Unikaalne töökorraldus - jah, Sa võid seda endale lubada! Kuplandis.

Mitmed inimesed on kõva häälega välja öelnud, et ehkki kõik aastaajad on Kagu-Eestis ilusad, siis paar kevadist nädalat mais tärkava looduse keskel on just need kõige kõigemad.

Ei saa salata, et kui väliterrassid avati ja nädal hiljem ka päike välja tuli, käisid igal päeval mitu kaugtöötajat Suure Muna kohviku terrassil varbaid soojendamas ja klahve klõbistamas.

Selle mõnusa koha leidis üle ka Tartu2024 tiim, kes tegi 27. mail Suurest Munast Kultuurikompassi foorumi ülekande teemal “Kuidas rääkida oma lugu?“. Lugude rääkimise tippeksperdid jagasid teadmisi ja kogemusi, kuidas luua lummav, eristuv narratiiv ning elamuste kaudu siis seda enda lugu rääkida. Lõuna-Eesti elamused ja lood asetatati nii Eesti kui rahvusvahelisse konteksti.

Mana Kaasik foto