Kaugtöö uudiskiri nr 4

Kaugtöö: millest kõnelevad uuringud

HubSpot avaldas kaugtöö raporti 2020. aasta kohta, küsitleti 1000 täiskohaga tööd tegevat inimest USAst, Ühendkuningriigist, Iirimaalt, Austraaliast ja Saksamaalt.

Koos, aga virtuaalselt

Üle poolte (55%) kaugtöötajatest tundis, et neilt oodati järjepidevalt veebis olemist tõestamaks juhile, et nad teevad tööd. 43% leidis, et võrreldes füüsliste kohtumistega oli virtuaalsetel koosolekutel raskem osaleda. Kolmandik leidis, et virutaalsel teel oli raskem nii anda kui saada tagasisidet. Samas, 30% kaugtöötajatest nentis, et koosolekuid oli 20-40% rohkem kui enne kriisiaega.

Sooritusvõime tõstmine

Üle kolmandiku ettevõtetest võttis kasutusele paremaid kommunikatsiooni- ja koostööplatvorme, viiendik jagas finantsilist toetust kodutöökoha sisseseadmiseks. Töötajad tundsid, et võrreldes koroonaeelse ajaga, säilis sel aastal nende töösooritus 58%-l samal tasemel kui enne, 31% töötajatest see isegi tõusis ja vaid 11%-l langes.

Hajusalt töötamise võlu ja valu

Kaugtööl (eriti kodukontoris) ei tule tihti põgusaid jutuajamisi, võimalust küsida kollegide arvamust - seega, veidi suurem oht tunda ennast eraldatult või meeskonnast "lahti ühendatult". Selge on ka see, et kaugtööl olles ei tunne inimene ennast kollektiivi kaasatuna automaatselt.

Uuring näitas, et hajusmeeskondadena tööd tegevad inimesed olid mures tiimi koostöö pärast (45%), produktiivsuse pärast (27%), kultuuri pärast (17%). Läbipõlemist pelgas 6% ja mõju karjäärile 5% vastanutest. Neljandik inimestest tundis, et kaugtööd tehes ei saagi juht näha töö tegelikku ulatust.

Samas 59% töötajatest leidis, et tema ettevõte tekitas kaasava töökeskkonna. 48% leidis, et neil on tugev või väga tugev kuuluvustunne tiimiga, kui neil lastakse teha kaugtööd.

30% vastanutest tõi ettevõtte töökultuuris juures olulisemana välja töö- ja pereelu ühildamist, 22% palka, 20% kaasavat töökultuuri, 19% tugevat kaugtöökultuuri, 7% missioonitunde samastumist, 2% muud kasu ja hüvesid.

Muide, 34% ettevõtetest oli valmis töötaja kaugtöökogemust täiustama igal ajal kui töötaja seda soovis, 39% juhul kord kvartalis, 16% üks kord aastas ja 11% mitte kunagi.

Igatsus veelgi suurema mõistmise järele

Kolmandik kaugtöötajatest tundis mõningast läbipõlemist või stressi ja veerand inimestest nõustus, vaimse tervise seisund on mõjunud negatiivselt nende töösooritusvõimele.

Viiendik inimestest leidis, et nende töökohal ei räägita kunagi vaimse tervise probleemidest ja heaolust. Siiski 80% ettevõtteid on aru saanud, et nendel teemadel tuleb rääkida mõnikord või pidavalt.

Kevadise kriisi ajal võttis 73% täisvastutuse laste või lähedaste inimeste eest hoolitsemisel kodus. 67% töötajatest oli paindlik töökorraldus, nad võisid võtta pause tööajast kui neid vaja oli.

Samas 37% inimestest tunnistasid, et pole pärast kevadet võtnud pikemalt kui ühenädalast puhkust, mis paneb mõtlema, kas liiga paindliku töökorraldusega võib puhkamise unustada. 

Ligi pooled (49%) kartsid siiski, et töö tulemuste hindamisel ei pruugi juht arvestada koduse olukorraga. 64% kaugtöö tegijatest tundsid juhipoolset toetust, kuid sama palju oli ka neid, kes arvasid, et see võiks olla veelgi suurem.

Kas ja kuidas on võimalik kaugtöötajana karjääriredelil tõusta?

11% inimestest arvasid, et kaugtöö on aidanud neil karjääri teha, kuid ligi pooled - 49% ei tundnud karjäärile mingit mõju ja 40% inimestest leidsid, et kaugtöö on neid takistanud.

Tähelepanuväärne on siiski see, et 37% inimestest arvas, et võtaks hea meelega töökoha vastu ilma, et kohtuks tiimiga näost-näkku.

Analoogsed kaugtöö uuringud Eestis

Ka meil Eestis viidi juunis 2020 läbi Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee poolt 589 tööandjaga uuring, mis kinnitas kaugtöö kasutamise positiivset mõju. Töötajate rahulolu paranes 35% vastanutest, motiveeritus tõusis 29%.

Palgainfo Agentuuri tööportaali CVKeskus.ee tööandjate kordusküsitlus juunis 2020Allikas: Palgainfo Agentuuri tööportaali CVKeskus.ee tööandjate kordusküsitlus juunis 2020

Ülaltoodu võiks anda mõtlemisainet ja aidata planeerida tuleviku töötegemist. On olnud väljakutsuv ja õppimist täis aasta.

Loodame, et aasta 2021. aastal õpime veel, kuid suudame kaugtööd teadlikumalt teha - proovida näiteks kodustöötamise asemel kaugtöökontorit.

 

Kuplandis 21 liiget 2021. aasta alguseks

Kupland tervitas detsembris 2020 kahte uut liiget! 20. liige on Eesti Maanteemuuseum — Kanepi valla Varbuse külas asub Kagu-Eesti suurim kultuuritankla, mis sobib ideaalselt meeskondadele konverentside, seminaride, koosolekute pidamiseks ja kaugtöö tegemiseks. Muuseum asub kohas, kus ei meelita suurlinna tuled ja see on loodud keskendumiseks.

Seal süttivad uute ideede rohelised tuled ning mõttekiirusel pole piiranguid. Et kõik eelnev toimiks, on vaja töötegemiseks head internetiühendust ja võimalust astuda töökeskkonnast välja rohelusse. Maanteemuuseumis on see olemas. Lisaks piisavalt üllatuslikke ja põnevaid hetki, mis tööpäeva rikastavad.

Töökoosolekuteks ja seminarideks on võimalus kasutada tallihoones paiknevat Sillatuba või masinahallis asuvat õppeklassi. Suuremate konverentside läbiviimiseks pakutakse masinahalli omanäolist liikluskasvatuskeskust. Muuseumikülastus on hinna sees. Üritusele juurde on võimalik tellida teede ajalooteemalisi lisategevusi ja töötubasid.

Kanni Kallastu - Kuplandi kaugtöö kontakt

Kanni Kallastu - Kuplandi kaugtöö kontaktisik. Foto: Lisanna Elm

21. liige on Reegi maja Värskas. Kaugtöötajad saavad osa ainulaadsest ajaloopärandist — avaneb eksklusiivne võimalus töötada Nikolai Reegi kabinetis. Meeskonnad saavad valida mitme hubase seminarisaali vahel.
Sirutuspause saab teha nii sees (ka täiskasvanutele mõeldud pallimeres või spetsiaalses vannis) kui välialal (talvel saab Õrsava järvel uisutada; suvel piknikku pidada; paati või vesiratast laenutada; ülejäänud aastaaegadel matkaradadele minna).

Hellika Kõrnas ja Maarja Tein

Hellika Kõrnas ja Maarja Tein Reegi majast. Foto: Lisanna Elm

Ilusat 2021. aastat!