Trend: kaugtöö loob uue põhjuse reisimiseks
Kaugtöö on muutunud kunagisest "hipide unistusest" püsivaks reaalsuseks. See pole enam mingi nähtus omaette, vaid normaalsus, mis on andnud äridele tõuke arendada välja järjest loovamat töökorraldust.
AirBNB, mis pakkus veel mõni aasta tagasi pigem voodikoha renti, on nüüd valdavalt pakkumas eneseisolatsiooni pinda koos kaugtöötehnikaga (sinna juurde vaba aja veetmine Netflix'i või muu taolisega). Lahe on kõrvalt vaadata, kuidas ärid ennast ajaga vajadustega kohandavad ja trende loovad. Airbnb alustas aastal 2007 ja on tänaseks 15 aastat turul tegutsenud. Lugu sai alguse sellest, kuidas 2 võõrustajat võtsid vastu 3 külalist oma San Fransisco kodus ja nüüd välja jõudnud 4 miljoni võõrustajani ning miljardi kliendini 220 riigis.
Ühes nende värskes uuringus kirjeldatakse, kuidas 7500 Airbnb kasutajast 63% ütlesid, et ootavad järjest enam paindlikkust oma tööandjatelt. Hoolimata sellest, et pandeemia on taandunud, ootused paindlikkuse järele ei kao, pigem kasvavad. Ettevõtted murravad pead, kas: 1) minnagi hajustiimi korraldusele üle, 2) jätta hübriidvariant kontorist ja kodukontorist, 3) teha programme, mis julgutavad töötajaid maailma erinevates kohtades reisima ning samal ajal töötama.
Kui Airbnb broneerimisi vaadata, siis trend on pikemaajalisem rent - ligi 50% võtavad korteri endale seitsmeks päevaks (2019 oli see 44%), 20% jääb neljaks nädalaks või kauemaks. Pikemat peatumisaega võib tekitada nii isolatsioon, tahe olla pikemalt tavapärasest keskkonnast eemal (tehes tööd) või ühe, teise või kolmanda faktori koosmõju.
Muide, aastal 2018 Phocuswrighti konverentsil avalikustatud uuringu kohaselt pikendas juba siis 60% ärireisijatest oma reisi nii, et see hõlmaks ka vaba aja veetmist. Toona prognoositi, et kuna millenniumi põlvkond moodustab 2025. aastaks 75% tööjõust, on selge, et äri- ja puhkusereisijate soovid ja vajadused muutuvad vähem eristatavaks. Ometi tollel hetkel ei osatud kohe-kohe pealetuleva koroonapandeemiaga arvestada ning viimane küll seadis mõneks ajaks reisipiiranguid, kuid kiirendas kaugtööalaste mõtteviiside muutust veelgi.
Konkureerimine ja suurema edu kindlustamine võib tulla ka valdkonnas, kuidas klientide makseid aktsepteeritakse. Bleisure (business+leisure) äriturististidest 3/4 eelistasid aastal 2018 krediitkaarti, pooled eelistasid sularaha ning veerand mobiilimakset.
Lisaks võistlevad ettevõtted paremate töötegijate värbamises ja kaugtöö on siinkohal tihti möödapääsmatu "maasikas". Nii pakutakse näiteks kaugtööstipendiume 100-1200 euroni töötaja kohta ning saaja saab siis ise otsustada, kas teeb endale mugavamaks kodukontoris olemist või kasutab seda muul viisil töötegemise hüvanguks. Töörutiini lõhkumiseks ja parema füüsilise tervise hoidmiseks pakutakse ka eksklusiivset liikmelisust klubides, sporditegemise kompensatsioone, isiku arengut toetavaid kursusi. Kõik, mis töötaja heaolu tõstab, on järjest rohkem "hinnas".
Muidugi on tööga seotud paindlikkusel ka tumedam pool - päriskontakti vähenemine. Seega, kindel soovitus on, et meeskonnad võiksid aeg-ajalt siiski kokku saada, koos töötada. Ja iseendajale tööandjatel, mikroettevõtjatel võiks olla võimalus tulla kodukontorist välja ja siiski luua päris ehedaid kontakte töö tegemise vahepeal. Meie Kuplandis saame seda päris sooja ja ehedat kontakti pakkuda täpselt nii palju kui inimene seda tunneb hetkel vajavat.
Märts Kuplandis
Kindlasti oli märtsikuu kaugtöö ühisprojektiks laskesuusatamise MK etapp Otepääl. Töö (sh kõne, internet) pidi tõrgeteta toimima nii kohalikel kui rahvusvahelistel sporditiimidel ja ülekande tegijatel. Etapi korraldamisega olid seotud kõik Kuplandi kohad Otepääl: Tehvandi Spordikeskus, Karupesa Hotell, Otepää Apartments ja GMP Clubhotel. Ehkki Tehvandil on igapäevaselt väga hea internetilevi, tehti Teliaga veel lisapingutusi enne üritust ning hea ettevalmistus tagas ka tõrgeteta töö nautimise.
President Kersti Kaljulaid ja tipplaskesuusataja Johanna Talihärm. Foto: Aivar Nigol
MK etapil võis näha ka Kuplandi sõpru, kes tutvustasid meie Kagu-Eesti piirkonnabrändi, tutvustusest said osa ka presidendid Alar Karis ja Kersti Kaljulaid.
Märtsis sai Kupland juurde ka 30. liikme: Anzelika Mahetalu. Anzelika tegeleb oma talus mahepõllumajandusega ja võtab hea meelega vastu kõik õdusat kaugtöö- ja lõõgastuskeskkonda otsivad inimesed! Anzelika juurde minnes saab kasutada koodsõna "salatunnel" ning nii saab ATV-ga lähima Kuplandi sildi juurde sõita.
Alusta oma bleisure plaanidega Kuplandis >>>
