Kõnnikoosolek kui vaheldust pakkuv kaugtöö vorm

Ajaloost on teada mitmed tuntud filosoofid, kes kõndimist harrastasid, näiteks Aristoteles, Emmanuel Kant ja Friedrich Nietzsche. Viimane kõndis keskmiselt koguni kaheksa tundi päevas, et kirjutada aforismide kogu "Rändaja ja tema vari". Nietzsche on ka väitnud, et kõik suured mõtted tal just kõndides sündisidki.

Kui oled dilemma ees, et kontoris pikalt istuda ei soovi või ei saa (keha jääb kangeks), siis on alternatiiviks kõnnikoosolekud. Sellised koosolekud võib omakorda liigitada vähemalt paari-kolme alajaotusesse: kas Sul on füüsiline jalutuspartner, osaled interaktiivselt videokoosolekul või kuulad passiivselt mõnda koolitust, podcasti - ise samal ajal jalutades.

Ühes Hollandi ja Luksemburgi ülikoolide väikses uuringus võeti vaatluse alla, millised on kõnnikoosolekutele head hooandjad ja millised on barjäärid. Antud uuringus katsetati inimeste peal konkreetselt 1,8-kilomeetrist mahamärgitud rada (WorkWalk).

Uuringus osalejad tõid kõnnikoosolekute plussidena välja, et olles füüsiliselt aktiivne, tunned iseennast vabamalt, naudid loodust ja oskad näha asju uue nurga alt. Kui oled kõndimas kolleegiga, siis füüsiliselt teise inimesega koos olles luuakse ja suurendatakse vastastikku sotsiaalse aktsepteerituse tunnet. 

Tõdeti, et kõndimine võib muuta mõtteviisi ja pakkuda selget vaatenurka küsimustele, millega igapäevaelus tegeled. Boonusena aitab kaasa hea vormi säilitamisele.

Miinuspoolena toodi välja näiteks seda, et märkmete tegemine pole kõndides kuigivõrd hästi võimalik. Inimesed tundsid, et neil võibki jääda kõndima minemata, kui ei tea täpselt, mis ilm väljas on või kui nende vestluskaaslane jätab tulemata. Mahamärgitud rada oli ka mõne jaoks probleem (piiras vabadust).

Uuringus järeldati, et kõnnikoosolekud võiksid olla osa ettevõttekultuurist, et inimesed tunneksid kindlamalt sellist tervislikku töötegemise meetodit kasutades. Kui kõndimine on meeskonnas aktsepteeritud normaalsus, siis inimesed julgevad rohkem ka omal initsiatiivil kolleege jalutama kutsuda. Muide, on leitud, et koos kõndimine aitab kaasa paremale koostööle kontoriruumides, üksteisega suhtlemisele ning vestluste olemusele.

Kas kõndimisest võib saada sõltuvus? Nagu iga asjaga elus, tuleb järgida ratsionaalset meelt. Eelnevalt paika pandud kilometraaž võib aidata aega planeerida. Ja piiritletud aeg on hea aitab valida endale sobivat marsruuti ja reguleerib ka seda, et keegi ennast päris kõndima ei unustaks. Teine variant on jälgida aega ja alustada sellest, et paar tundi päevas seistakse või liigutakse veidi ringi. Hiljem võib proovida suurendada aktiivset aega nelja tunnini (see võib olla juba tööväline aeg). 

Kollektiivid võiksid igal juhul nuputada tehnoloogilisi viise, mis toetaksid kõnnikoosolekuid või aktiivseid töötegemise vorme. Näiteks, kui märkmeid teha ei saa, kasutada mobiili diktofoni. Variant on ka võtta kasutusele sammulugeja, selle kasutamine pidi "märkamatult" kasvatama sammude arvu - tahetakse teha 2000-2500 sammu rohkem. Ka Eestis on järjest populaarsemad erinevad sammude väljakutsed erinevate kollektiivide sees ja vahel.

Kui töö juures ei leia liikuvale eluviisile toetust, otsi seda mujalt - liigu tööajavälisel ajal sõbraga ja ammuta toetust ning inspiratsiooni näiteks mõnest sotsiaalmeedia grupist (nt Kõndijate Klubi). Nii saad ise olla kõndivaks inspiratsiooniks oma kolleegidele!

Muide, 10 000 sammu soovituse taga ei ole niivõrd selgelt tõenduspõhisust, vaid see on lihtsalt hea ümmargune arv, millest lähtuda. On uuringuid, mis viitavad sellele, et ka vähemast piisab (näiteks naistel 7500 sammu, et hoida ära depressiooni). Mõned uuringud jälle leiavad, et 10 000 jääb väheseks. Näiteks algklasside lastel võiks olla sammude arv 12 000 (aga nende sammud on ju ka väiksemad). 

Kuplandis on rikkalikult kohti, kus jalutada. Väike eksperiment näitas, et 4-kilomeetrisel rajal on võimalik näha lisaks sinikaelpardile ja hallvaresele selliseid haruldusi nagu hõbehaigur ning kalakotkas. Lisaks kuulda selliseid linde: suur-kirjurähn, must rähn, metsvint, kaelustuvi, musträstas (pildil), rasvatihane, puukoristaja.

SOOVITUS: kui linnuteadlasega parajasti koos ei jaluta, aga Sul on iPhone, siis kasuta äppi Siuts. Aga kui tahad päris linnuteadlasega koos metsa minna, siis Pesa hotell selle kindlasti organiseerib.

Kuplandi kogemus

Täname, et Work In Estonia tõi Kuplandi välja oma uudiskirjas ja seeläbi said Kagu-Eesti kaugtöövõimalustest kuulda uued inimesed. 

Kaugtöötajad soovivad tihti jääda anonüümseks, mis on igati mõistetav. Õnneks saame välja tuua paar konkreetset kommentaari. Koolitaja, kes otsis veebikoolituseks ruumi, leidis need Kagu-Eesti Innovatsioonikeskusest:

"Istusin oranžil pehmel toolil ja sättisin enda taustaks meeleolukad rebased. Ruum on täiesti super, midagi ette heita küll ei ole!"

Eelmisel kuul Kuplandiga liitunud kohtadest on üles leitud nii Kohvik Johanna kui Haani loometare. Haanis käis mitmepäevasel kaugtööl Dan Mikkin:

"Kokkuvõttes oli see väga mõnus elamus, sai kõvasti tavapärast tööd vihutud, aga sinna vahele päikesehetki pikitud – hommikutee, lõunakohvi ja koerajalutusega. Hunnitutest Haanja teedest rääkimata, mida kaasavõetud rattaga püüdsin sirgeks sõita. Päevad venisid tavapärasest pikemaks, sest nii palju oli tegemist. Järgmine kord püüan vähem ette ja rohkem aega võtta."
 

Kuplandi meeleolu annavad edasi ka Dani tehtud pildid:

Silma võib peal hoida ka Kuplandi kodulehe "kasulikku" rubriigil, kuhu ilmuvad Kristina Traksi kogemuslood Kuplandi kohtadest, vaata näiteks Tehvandi Spordikeskuse või Räpina loomemaja lugu.