Kuplandi kevadises uudiskirjas proovime lahti mõtestada, mis paneb inimesi edu otsima ja kuidas selle leidmise protsessis ennast mitte ära kaotada.
Jaanus Mark koomiksid
Aprillis ja mais ETV kanalil jooksnud Kadi Jaanisoo-Kuld saade „Selge pilt“ võttis erilise fookuse alla tööga seotud teemad edukusest läbipõlemiseni. Ühelt poolt võib juba tunduda, et läbipõlemisest ja depressioonist on viimastel aastatel räägitud sama tihedalt kui kaugtööst, aga vaimselt hea vormi saavutamine ning selle hoidmine nõuab teema jätkuvat mõtestamist.
Mitme startup ettevõtte asutaja ja juht Triin Kask nentis saate intervjuus, et lähikonna pidev kaasaelamine edule kruvib enda sees ootused kõrgeks. Edu mõõde võib sisaldada küsimust: "Kui kiiresti Sina oma idufirma viid nn tõotatud maale?" Sinna "tõotatud maale" pürgimisel tekib omakorda püsiv küsimus iseendale, kas ma ikka teen piisavalt…
Eriti kui juhtub nii, et üks startup on põhja läinud, võid järgmiste äride puhul ületöötamisega lunastada varasemaid põrumisi. Kui edu hakata ahmima, siis nagu vanasõnagi ütleb – süües kasvab isu, aju töötab ju sarnaselt. Eduelamuste baasilt on võimalik ka vaid edasi minna ning veel raha saab ka selle eest…?! Mis siis kui teen järgmise pingutuse veel?
Mis surve see ikkagi on, mis ütleb: "Ole üliedukas!?"
Edust ei tunne ühel hetkel inimene enam rõõmu, kui teda saadavad magamatus, pidev närvilisus. Kui tiimi ees on naerusuine „teeme ära“, aga kodus kurb ja raske; ärritud kergelt lähedaste peale, peaks häirekell tööle minema, et aeg on vastutus võtta iseenda eest. Triin tõigi välja, et head suhted lähedastega, piisavalt puhkust, aga ka trenni, on need asjad, mida fookuses hoida.
Ta nentis, et kõige keerulisematel aegadel lülitas liikumise enda ajakavast välja: „Kuidas ma lähen trenni, kui ma peaksin ehitama oma ettevõtet?“ Samas kui trennidistsipliini teadlikult järgida, siis on see ka suurepärane stressimaandaja.
Seda, kas inimene vajab hoopis abi, et aeg täielikult maha võtta, ümbrust mõtestada ja loomulikku rütmi tagasi jõuda, on virvarri keskel üsna raske mõista.
Abiks on sihi seadmine, kus edu pole eesmärk, vaid areng – täpsemalt asjade selgem kogemine – on eesmärk. Hetkel toimetab Triin startup-iga Soulie, mille kaudu inimesed saavad ise anda jaoks kvaliteetsemat digiturunduse sisu internetis näha. „Väga kihv oleks kogeda, kui saavutame kasvu. Läheme kogu tiimiga sammhaaval. Vaatame, mis kogemuse saame! […] Olen armastanud väänlevaid metsaradu, kus Sa ei näe kui pikk see rada on ning kuhu see välja viib.“ P.s. Viimane lause kõlas nagu tükike Kuplandi loodust, eks 😊
Edu ja selle kultus
Iseenda vastutuse võtmise kõrval on siiski mõju ka ühiskonnal. Sotsiaalpsühholoog Andu Rämmeri sõnul põhinevad meie hinnangud sellel, mida ühiskonnas tähtsustatakse. Rahvusvahelised väärtusuuringud toovad välja, et Eesti kuulub saavutusi väärtustavate ühiskondade hulka. Maailmas on ka teisi ühiskondi, kus on esiplaanil kas lugupidamine või elunautimine… Ajalooliselt Eesti puhul on sihtide saavutamine raske tööga – edu kultus põhineb sellel.
Väärtused on inimeste jaoks enesestmõistetavad, elu nende järgi on normaalne eluviis. Individualistik ühiskond on samuti Eestile omane. Inimene püüab iseennast tagant sundida edu saavutamiseks.
Vahelepõikeks sobib meenutada Lõuna-Eesti inspiratsioonikonverentsi oktoobris 2022, kus käis esinemas Tiina Saar-Veelmaa. Ta rääkis muuhulgas ka sellest, kuidas sõna "töö" tuleb sõnast "orjaöö". Mitte ainult eesti keeles! Ehkki pärisorjus on kaotatud, siis salakavalalt saadab meid pidevalt tunne, et oleme kogu aeg võlgu. Sa pead olema konkurentsivõimeline, kiire, tegema rohkem, õigete mõõdikute järgi. Samas, otsitakse üha teadlikumalt ka tööõnne.
Kuna põlvkonnad - maailmavaade ja väärtused kujunevad välja teismelise eas, siis on siingi muutusi oodata. Noored pole enam nii palju materiaalsusele suunatud, vaid väärtustavad hobisid, huvialadega tegelemist, häid inimsuhted ja eneseväljendust.
Kupland prognoosib, et needsaamad väärtused laienevalt sammhaaval töömaailma – hoogustub elustiiliettevõtlus ja ettevõtlikkusest lähtuv elustiil.
Töökeskkond – koht, kus ennast teostada
Kõik kogemus, mis töötegemisel inimese osaks saab, on tähtis vaimse tervise ja heaolu vaatest ning moodustab töökeskkonna. Töö on järjest rohkem midagi enamat kui elatusvahendi hankimine, see on võimalus ennast teostada. Vaimselt terveks teebki eneseteostus.
Tervise Arengu Instituudi vanemteadur Kenn Konstabel kommenteeris: „Kui inimesed saavutavad natuke rohkem kui eile, siis see on tervislik edu kogemine.“
Kus jookseb ikkagi piir eneseteostuse ja edu tagaajamise vahel? Millal inimene peaks abi otsima?
Psühholoogi ja käitumisteadlase Andero Uusbergi nõuande kohaselt siis, kui:
1) inimesel on püsiv ebameeldiv tunne – eriti, kui seda saadab jõuetus;
2) kui üldse ei taha tegeleda asjadega, mis tööga kaasnevad.
Kui töö sisu ületaks ekspertiisi, tunneks inimene ennast halvasti. Üsna halvasti mõjub seegi, kui pean tegema midagi, milles on tegelikult juba meisterlikkus saavutatud.
Kõige nauditavam on töö, mis pakub mõnusa mõõduka väljakutse! Oskused on ära kasutatud, aga ka proovile pandud. Olukord, kus ma ei saa olla lõpuni kindel, kas ma saan hakkama – siin on midagi uut põnevat. Sellise tööga kaasnevad ka tagasilöögid, frustratsioon, endas kahtlemine. Mis suurtes on problemaatilised, aga väikestes doosides osa elust.
Mis tulevikus võiks paremini olla?
Andero Uusberg: „Järgmine samm, mis meile laiaulatuslikult omaseks saab, on ühise vastutuse tõlkimine ühisesse tegevusse. Pean silmas algatusi, kus tööandja finantseerib vaimse tervise enesehoolt, nagu hetkel on levinud trenniskäimine (mis on ka kasulik vaimsele tervisele), aga ka muud praktikad – nagu superviisori külastamine või aja mahavõtmine; praktika omandamine, mis on eneseterpeutiline või lõõgastav – et selliseid teenuseid ja lahendusi hakkaks tekkima.Siis võib ka küsida, kas maksusüsteemi selliselt saab korraldada. Kuidas selline tegevus oleks soodustatud? Vaimse tervise tõlkimine rikkalikku tegevuste paketti – see on see, mida ma järgmisena ootan.“
Kuplandis oleme eelnevalt unistanud kaugtöökrediidist, mida saaks tööks ja heaoluks ära kasutada. Tundub, et kaasamõtlejaid ja selle teema laiendajaid tuleb järjest juurde.
Milliste uuendustega üllatab meie Kuplandi rahvas?
Pesa hotell sai valmis uued numbritoad tervel II korrusel.
Tehvandi Spordikeskuses on uuenduskuuri läbinud 18-rajaline suvine disc-golfi park ja alates 1. juunist on külalistele avatud Tehvandi hüppetorni vaateplatvorm. Vaba aja tegevuste hinnakirja leiab SIIT.
Tillu kohvik sai "Rohelisem Põlvamaa" märgise omanikuks ning ühtlasi ka märgikandjate esinduspoeks. Kopramärk on tõend põlvamaisest päritolust ja põlvamaistest väärtustest. See näitab rohelist suhtumist ja lubadust olla oma tegevuses säästlik, puhas, taaskasutav ja hooliv. Märgikandja teod ja tooted on kantud püüdlusest hoida oma maad ning väärtustada kaunist keskkonda. Tegemist on väärtusmärgisega, mis kinnitab, et tooteid ja teenuseid saab nautida rohelisema südametunnistusega.
Eve Veski: „Ja siis sai meil valitud Tillu tort Tartu2024-le ehk Tillust saab osta Tartu 2024-le pühendatud torti, milleks on muraka-kodujuustukreemitort toortatra granolaga.“
KODASes on valmis kolm iglu, igaühes olemas tool, laud ja kaks laia voodit. Igludes saab tegeleda kirjatöö ja puhkusega (hetkel ka internetist puhata soovi korral). Küll aga saab kiiret internetti, kaugtööd ja pererahvaga suhtlust nautida peamajas.
Taevaskoja Puhkekeskuses on valminud ronimisrada.
Lisaks soojustati laagrimaja vundament, rajati päikesepark, tehti köögi ja söögisaali põhjalik uuendus. Taevaskoja eestvedajad osalevad ka EASi turismitoote uuendamise mentorprogrammis ning mõtlevad välja teenuseid kaugtöö toetamiseks. Millest täpsemalt jutt, sellest juba loodetavasti järgmises uudiskirjas!
Tõrva Raadio valmistub suviseks eetriks: raadioprogramm on värskelt kinnitatud. 3. juunil võtab Tõrva Raadio osa kodukohvikute päevast, avades pop-up kohviku Antenn. Kohviku leiab keskväljakust diagonaalselt üle tee, kohe Zelenskyy liivakuju ja Tõrva kino jurest. Muidugi on väga vahva plaani võtta ka kaugtööpäev ühel suvisel päeval. Meenutus eelmise aasta Tõrva Tule-Päevadest.
Anzelika Mahetalu valmistub suure muusikafestivali Võnge korraldamiseks juulis. Välismaa artistidest ilmselt üks eksootilisemaid on Iraani-Hollandi päritolu laulja-laulukirjutaja Sevdaliza. Pärast 13 aastat pausi tuleb lavalaudadele Claire’s Birthday, uuendatud koosseisus astub üles ka Ewert and The Two Dragons. 6.-8. juulil astuvad Luhamaal üles veel mitukümmend armastatud artisti Eestist ja maailmast, isutekitavad playlist'i saab kuulata Spotify'st.
Festival külalisi kostitatakse rikkalike maitse-, kunsti- ja kultuurielamustega. Pisikesi ootab spetsiaalselt neiks kolmeks päevaks loodav mängumaa ning eriprogramm. Festivaliala lähedusesse tuleb nii tasuta kui tasuline telkla, lisaks on võimalik ööbida luksuslikes glämping-telkides või isiklikus karavan-sõidukis. Tallinnast, Tartust ja Riiast pannakse käiku spetsiaalsed festivalibussid. Piletid SIIT!
Maanteemuuseum annab teada, et muuseumisse saabuvad sillad on remondis ja muuseumisse tulemiseks tuleb sõita ringi. Uusi masinaid on kaks: Kroko ja V1. Värskelt toimus muuseumiöö (ligi 800 külalisega), kus lisaks eksponaatide vaatamisele sai võistluse auhinnaks ühe masinaga ka lõbusõitu teha!
Suvel tähistab muuseum sünnipäeva, värskeim info kodulehel.
Loovusait on viimase aasta jooksul arendanud kontoriküla. Liina Maripuu: „Meil on minimajad valmis ja esimesed kliendid on ka käinud. Juba võtame vastu meeskondade broneeringuid augustisse. Meie juures saab majutuda 14-liikmelised meeskonnad, suuremaid meeskonnad võtame vastu koostöös Saarjärvega. Aga uudiseid meie arendustegevustest saab kuulda terve suve jooksul, sest oleme tegemas ka Loovusaida Loovusrada."
Saarjärve Puhkemajas on valminud uus seminarisaal: uus, avar, korraliku mööbliga. Põhjaliku uuenduskuuri läbis ka alumine söögisaal, hügieeniruumid. Kirsiks tordil ja tõeliseks suvenautimiseks on tehtud uus terrass (koos baariga). Vabu aegu leiab sinna terrassile alles pärast jaanipäeva! :)
Lüllemäe Rahvaõpistu on hoolsalt koolitusi korraldamas ja fookuses on taaskasutuse teema. Üheks näiteks on loovkampsiku õmblemise koolitus (Kairi Orav juhendajaks).
Rahvaõpistu on rohkem rõhku pannud kohalikule köögile ja soetanud juurde külmleti, marmiidid, gaasigrilli.
Haani loometares käinud külalistest toob Erkki Peetsalu välja Tania Andersoni: „Režissöör oli meie juures märtsis nädala ja jõudis siin lõpule oma järgmise filmi stsenaariumi.“ Kuplandile varasemalt laekunud tagasiside põhjal võib öelda, et Haani loometare hea eripära on kehatöö ja teraapia kombineerimine kaugtööga, inimesed tõesti hindavad seda.
Loometares ja selle vahetus ümbruses sündinud tekstid rändasid kevadeks pidulikult nii CD-le kui ka vinüülile, „Metskass“ esitluskontserdid toimusid vastavalt Genialilistide klubis märtsi lõpus ning mai keskel Suure Muna Kohvikus. Muide, väga armas oli näha, et üks kaugtöötaja oli teinud pika päeva Munas ja lõigi läpakakaane kinni vahetult enne kontserdi algust.
Karupesa hotell teatab, et lisaks kõikide tubade jahutussüsteemile said nad valmis restorani, puhkeruumi ja seminarisaali ventilatsioonisüsteemid. Igal pool võib tunda ennast mõnusalt – sobiv temperatuur ja piisavalt õhku!
Mooste Mõisas avati uus kohvik Moisekatz. Sealt saab muuhulgas ka päris oma Moisekatzi leiba osta, millele annab erilist mahedat “Mooste maitset” kohalik linajahu.
Agnes Joyet: "Sel suvel teeme mõisa härrastemaja saalile väikse värskenduskuuri, seega selle suve ainsaks häärberikontserdiks on 28. mail toimuva Tallinna Keelpillikvarteti ning Tähe-Lee Liiva Mozarti ning Schumanni klaverikontsertite ettekanne. Suve hooaja alguse puhul täitsa tasuta!"
Hämsa on jõudmas rebrändinguga lõpusirgele. Kõrtsist sai maheresto, mis avati pidulikult 4. mail. Kleidimuster ja pakutavad suupisted harmoneerusid kenasti!
Turundusjuht Merle Koop: "Tegelikult uuenes kogu kontseptsioon. Kes tuleb seminari korraldama, saab päeva huvitavamaks teha. Heaolukeskuses on võimalik hingamisteraapiat teha 10-15 inimest grupis. Massaažiruum on kujundamisel, kolm massööri on tulemisvalmis. Saab ka saunanaise vihtlemist, rituaalide ja traditsioonide tundmaõppimist."
Ettevõtlusmaja interneti eest hoolitseb nüüdsest edaspidi Starlink.
