Töö ja elu Kagu-Eesti moodi
Valminud on Kuplandi elustiilikalender, mis avab Sulle 24 virtuaalset ust. Iga ukse taga on päris paik – oma inimeste, rütmi ja võimalustega. Need lood näitavad, kuidas loomeettevõtlus, otsekohene lahke olek, looduses viibimine, toit ja kogukondlik algatus saavad üheskoos kujundada keskkonna, kus sünnivad uued ideed, koostööd ning ettevõtmised. Nii ka Sinu jaoks. Mõnusat lugemist ja lemmiku otsimist!
Esimene kutse: Räpina sadam
Teame, et on kirglikke kalureid, kes sõidavad kalapüüdmise pärast ühest Eesti otsast teise või koguni välismaale. Meie soovitame järgmise sõidu ette võtta Räpina sadamasse. Mitte ainult seepärast, et seal on rikkalikult kala, vaid uue hübriidtöö rütmi kogemiseks.
Seal Lämmijärve kaldal asuv sadama saunamaja on koht, kuhu tasub päevaks-paariks sisse kolida. Saunamaja sobib päevasel ajal ideaalselt väiksemale tiimile või ööpäevaringselt ka paarile. Olemas on ühine laud, kööginurk, puhkenurk ja tööks vajalikud lahendused. See paik on teadlikult loodud keskkond keskendumiseks ja lõõgastumiseks. Eriti oktoobrist maini, mil sadamakohvik on avatud vaid ettetellimisel, saab seda miljonivaatega kohta eriti privaatselt nautida.
Sirutuspausil võib sadamakapten Marko (talvel Harri jäätakso) Sind ja kolleegi kaladele lähemale viia. Teie päeva lõpetab lummava vaatega saun. Ja muide, kui Sul õnnestub tellida kaptenilt tema legendaarset kalasuppi, siis on päev olnud terviklik.
Friederike on öelnud: „Imeilus asukoht järve ääres ja suurepärane vaade. Sõbralik teenindus ning hea inglise keele oskus. Ahven oli täiuslikult valmistatud ja suitsuangerjas parim, mida olen kunagi söönud. Kindlasti tasub proovida!“
Head (kala)õnne Räpina sadamas!
Teine kutse: Haanjamehe taluhotell
„Kuni 100 km Tallinnast” on üks vaikimisi levinud reegel, mis on Eesti töö- ja seminarikultuuri saatnud vähemalt kaks kümnendit. Vahel kirjalikult, vahel alateadlikult. Aeg on see üle vaadata. Näiteks seepärast, et 260 kilomeetri kaugusel Tallinnast ootab Sind Choco.
Haanjamehe taluhotelli jõudes pead arvestama sellega, et Choco tuleb ja vaatab otsa. Ta ei küsi, kes Sa oled või mis rolli täidad. Ta lihtsalt on – ja kuidagi juhtub nii, et ka inimesed tema ümber hakkavad olema. Kohal. Koosolekul, suveseminaril, muusikavideo salvestusel, talvepäeval.
Mida kliendid räägivad?
Maris kirjeldab: „Üks ägedamaid kohti puhkamiseks pere, sõprade, suurema seltskonnaga või lausa pulmadeks/juubeliteks. Kõik on olemas ja enamgi veel. Pererahvas mõnusalt soe ja oma. Väikestes aitades saab majutuda paarina ja perena, sõpradega, kus olemas WC, dušš ja konditsioneer, peamajas mõnus kööginurk kaminatoa ja väikese saunaga ning 4 tuba ööbimiseks. Saunamaja on suur ja mõnus ning rehetare saab kasutada nii peoruumina kui ka vaid terrassina, mis mahutab mõnusalt suure seltskonna ära. Tualetid on kõik korralikud ja veega. Eemal oli suur lasteväljak ning hiljuti olid toodud ka lambad, mida lapsed aina vaatamas käisid. Super koht ja saime vaid mõnusaid emotsioone 30+ suuruse seltskonnaga.”
Ka Startup Estonia töögrupp: „Kupland forever! Uskumatult äge – peremees rääkis meiega isiklikult umbes tund aega!” See tund ei olnud planeeritud. See lihtsalt tekkis, sest keegi ei kiirustanud ära.
Haanjamehe sobib eriti hästi suurematele tiimidele, sest inimeste paiknemise kaleidoskoopmustreid saab ise luua. Sadakond inimest ööbima panna pole samuti küsimus. Talvel ootavad Sind boonuseks lähedal Haanja murdmaarajad ja Kütioru nõlvad.
Tule aastaringselt Kagu-Eesti kuplite vahele ja vaata, mis juhtub, kui 100 km piir enam ei kehti!
Kolmas kutse: Kohvik Johanna
Johanna kohvik on koht, kuhu tullakse esimest korda sageli juhuslikult – näiteks selleks, et rongide vahel aega parajaks teha. Aga siis tullakse juba teadlikult tagasi.
Sercan kirjeldab oma kogemust nii: „Olin seal, kui ootasin oma rongi. Väga mõnus koht, sõbralik personal ja head hinnad. Koht on avar ja seal on eri suuruses lauad, vajadusel saab sinna ka arvuti kaasa võtta ja seal töötada.” Ja lisab hiljem: „Käisin seal uuesti kolme aasta pärast ja taas olid kook ja kohv sama maitsvad kui varem!”
Siia kõrvale ka Ia tähelepanek: „Eriti jäi meelde lahke perenaine, kes lubas mul oma raske seljakoti mõneks ajaks sinna jätta. Laupäeval oli kohvik täis toredaid kohalikke Valga elanikke – sai juttu ajada, inimesi vaadata ja lihtsalt mõnusalt aega veeta rongide vahel.”
Johannas on tuttavlik ja pehme melu – tasside kõlin, vaikselt kulgevad vestlused. Need ei tõmba tähelepanu endale, vaid muutuvad taustasuminaks, mis aitab mõtetel liikuda. Paljude jaoks on see põhjus, miks kohvikus saab tööd teha isegi paremini kui kodukontoris: aju ei jää kinni omaenda mõtetesse, piiksuvatesse kodumasinatesse ega muudesse tuttavatesse helidesse, vaid leiab Johannas uue rütmi.
Iga päev võib olla lõunaks uus menüü: saab nii suppi kui ka tervislikke lõunasalateid, kuid koogiletis on alati olemas kindlad klassikud. Üks kõigi aegade lemmik on Pavlova kook. Johannas armastatakse kohalikku toorainet ja kasutatakse päris koostisosi – neid kõige suussulavamaid ja kreemisemaid.
Pole juhus, et ka Google’i sadade arvustuste põhjal on Johanna kohviku keskmine hinne 4,9 viiest. Inimesed tunnevad ära kohad, kus on hea olla – ja kus töö ja elu mahuvad samasse päeva. Lihtsalt tule ja naudi!
Neljas kutse: Eesti Maanteemuuseum
Osta tööle tulemiseks pilet, sedakord muuseumisse! Aastaid on maanteemuuseum olnud paljude Eesti suurettevõtete teadlik valik seminarideks ja konverentsideks ning on seda ka edasi. Ruume, mille vahel valida, on mitmeid.
Viimase aasta jooksul on muuseum teinud aga ühe huvitava sammu ja äratanud eksponaatide keskel ellu Kuubiku – neile, kes otsivad vaheldust ja tahavad tulla tavapärasest keskkonnast välja üksi või kolleegiga, paarina või perena.
Maanteemuuseumis olles võivad mõtted ringi liikuda mööda nostalgiamaastikke, kuid oleviku tööasjad saavad selgemaks ja kui mitu päeva käia, joonistub ka visioon, kuidas tuleviku vagusid võiks künda.
Mirjam kirjeldab oma muuseumikogemust nii: „Väga põnev muuseum, kus võiks veeta terve päeva. Mulle meeldib seal kõik – asukoht, kihiline vabaõhuarhitektuur, nostalgiline lähenemine ja interaktiivne näitus. Peaaegu igat masinat saab puudutada, bussi või autosse sisse minna. Saab õppida teede ajalugu. Tõenäoliselt sobib see eriti hästi peredele lastega, sest lastel on oma alad nii sees kui väljas. Meelelahutuslik ja hariv – üks mu lemmikmuuseume Eestis.”
Ja just see „võiks veeta terve päeva” ongi siin oluline. See võib olla ka Sinu järgmine tööpäev – Sina töötad soovitud aja ja Su armsad uudistavad ringi. Võta vastu teistsugune kutse tööle: muuseumisse!
Viies kutse: Anzelika Mahetalu
Indrek, kes võttis ühel korral kaasa isegi oma lauaarvuti, ütles lihtsa lausega midagi väga täpset: „Siin on hea olla, teeks kõik oma projektid siin ära, selline tunne noh.”
Selline tunne ei sünni juhuslikult. Hetkest, kui Anzelika MaheTalu territooriumile sisened, saad aru, et see ei ole lihtsalt järjekordne „maal olemise” koht. Siin on päriselt talu. Loomad ja linnud, nende hääled ja lõhnad, lopsakas orgaaniline toit, mis kasvab põllul. Saun, glämping, järvesaarekesed. See kombinatsioon loob väga eheda olemise fooni.
Lisaks on Anzelika MaheTalu seto kultuuri süda Kuplandis. Kui enamasti võib Anzelikat ja tema peret kohata aias toimetamas, siis juhtub sageli, et külaliste saabudes tõmmatakse selga pidurüü. Anzelika on Setomaa sootska, kes paneb Sind tundma, et Sa oled siia teretulnud – raku tasandil.
Talu toimib kõige paremas mõttes kui ülevoolav kultuuriruum. Siit on läbi käinud Võnge Festival. Siin on sündinud Seto Odüsseia, mis tõi õhtust õhtusse tuhandepealise publiku ja toob sel suvel taas.
Lauljad, näitlejad ja lavastajad saavad siin töötada mitte ainult ekraanide, vaid loominguga – tekstide, liikumise ja koosolemise sünergia loomisega. Tule ja loo. Tule ja koge. Tule ja ela!
Kuues kutse: Võru HUUB
Koht meenutab klassikalisemat moodsat ühiskontori ala, mille juurde käib noor ja uudishimulik energia. HUUBis saad kohtuda tööd tegevate püsirentnikega ja mõne ettevõtliku projekti kallal toimetava noorega, kes võib just parasjagu otsida endale head mentorit.
Broneerimine käib veebi kaudu, sisse pääseb koodiga just sel ajal, kui vaja. HUUBi tullakse sageli töövestlusi pidama, notaritehinguteks ja muudeks kohtumisteks, kus on vaja suhteliselt lühikese etteplaneerimisajaga neutraalset ja usaldusväärset ruumi. Sissepääsu juures on Print in City printimisteenus ehk pilveprintimine, mida linnarahvas usinalt kasutab.
Noorte ettevõtlikkuse edendamine on üks Kagu-Eesti prioriteete. HUUBis korraldatakse 16–26-aastastele noortele keeleklubi, DJ-kooli, maleturniire, inspiratsiooniõhtuid, koolitusi, rahatarkuse mentorklubi ja festivale.
Hea uudis on see, et ka 26+ vanustel on paljudest sündmustest võimalik osa võtta sümboolse pileti alusel. Seega tasub hoida HUUBi sotsiaalmeedial silm peal.
Võru HUUB on noorte kogukonna poolt disainitud teenus teistele noortele. Ja ka hingelt noortele, kes vajavad eraldumist tavapärasest igapäevast, kuid soovivad samal ajal tunda, et ümberringi on elu. Huubi avastama!
Seitsmes kutse: Pesa hotell
Siin algas kõik lihtsast tähelepanekust: inimesed teevad niikuinii igal pool tööd, ka hotellis. Samas ei pruugi nad tahta seda teha kogu aeg läpakaga voodi peal. Eriti keeruliseks läheb siis, kui pere on kaasas. Kuidas keskenduda? Kuidas eraldada töö ja muu mõnus olemine nii, et kumbki ei jääks poolikuks?
Pesa hotellis otsustati sellele vastata praktiliselt – teeme eraldi toa. Sellise, kus saab rahulikult tööd teha. Ja nimetamegi selle Kuplandi toaks. Toast ei saanud lihtsalt üks lisaruum, vaid koht, mida hakati aktiivselt kasutama. Tänaseks teavad kohalikud ettevõtjad hotelli sisse põigates küsida: „Kas Teil on see Kuplandi tuba vaba?”
Nautijaid on kaugemaltki, sest Kuplandi tuba on kasutusel olnud väga erinevalt. Seal on peetud privaatseid ärilõunaid. Seal on kaitstud magistritöid. Seal on töötanud inimesed, kellel on vaja ühte kindlat staapi mitmeks järjestikuseks nädalaks. Ja ka pisikesed grupid, kes tulevad lühemale retriidile, et mõtted sirgeks saada. Ligipääs on ööpäevaringne. Hotellis majutujatele on see boonuseks, teistele lisatasu eest.
Piletitasku tegevjuht Indrek sõnastas kogemuse nii: „See Kuplandi tuba on Teil ülihea võimalus külalistel rahulikult oma tööd teha. Keegi ei sega ja ma tegin ühe päevaga mitme päeva töö ära. Teinekordki!”
Kui tööpäev on tehtud, ei pea kuhugi edasi kiirustama. Hotellis asub minispaa Sõstar, mis on privaatne ja rahulik alternatiiv neile, kes ei taha suurt spaad. Kaugemalt tulijatele: kui sulistamisisu tuleb peale, piisab ühest kõnest ja vähem kui 45 minuti pärast on spaa kasutusvalmis. Näiteks tahad perega Tartust tulla – teed kõne, istute autosse ja kohale jõudes naudite kõik soojust ning mõnusaid mustsõstrasmuutisid.
Pesa sobib ka korporatiivkliendile. Hiljuti renoveeriti hotellis seminarisaal nii tehnika kui sisekujunduse poolest. Toiduerisustega arvestatakse hotelli restoranis ja hotelli catering-kaubik võib Sulle vastu vurada ka mõne naabermaakonna teises otsas. See viitab nõudlusele ka maakonna piiridest kaugemal.
Oluline detail veel: hotellil on aastaid Green Key märgis – keskkonnahoidlikkus on olnud järjepidev valik. Kokkuvõttes võib öelda: kui tundsid ennast ära, sisene julgelt oma mugavasse Pesa-staapi!
Kaheksas kutse: Suur Muna
Kuplandi elustiilikalendri kaheksas uks viib Sind kohvikusse Suur Muna. See on koht, kuhu tullakse nii Haanjast, Tallinnast kui ka laiast maailmast. Eri laudades kõlavad eri keeled ja multikultuursus on argipäev. Kes tuleb torni turnimisest taastuma, kes piparmündijäätise pärast ja kes selleks, et teha pool päeva tööd ning suunduda edasi Haanja murdmaaradadele või Kütioru nõlvadele.
Üks Suure Muna tugevusi on see, et kohvik ei ole kunagi täielikult reserveeritud. Jah, teisel korrusel saab teha privaatseid sündmusi, seminare, arutelusid ja filmiõhtuid. Alumine korrus jääb avatuks kõigile, et keegi ei peaks ukselt tagasi pöörduma ega tundma, et täna siia ei saa. See loob erilise dünaamika. Sinu sündmus toimub. Sealsamas elab maja oma elu edasi: keegi joob kohvi, keegi sööb lõunat, keegi satub sisse juhuslikult. Just see hoiab ruumi elus ning maandab liigset formaalsust.
Sama loogika teebki Suure Munast väga hea koha tööks ja kohtumisteks. Taustal on elu, kuid see ei võta tööfookust ära, vaid aitab mõtetel liikuda. Vahel piisab ühest pilgust aknast välja kaugusesse või kõrvallaua häältest, et järgmine mõte paika loksuks. Toit on kohalik ja hooajaline ning toidab keha nii, nagu hea ruumi atmosfäär toidab vaimu.
Igal reedel vahetab maja rütmi ja linastub Suure Muna käsitöökino, kuhu pileteid saab osta e-poest www.suurmuna.ee. Majal on ka oma nurgatagused, kus kõlab muusika ja võib juhtuda, et mõni tantsusamm sünnib täiesti ette planeerimata... Ja suvel toimub pool elu õues. Tule igal aastaajal!
Üheksas kutse: Tõrva Veemõnula
See on üks neist paikadest, kuhu minnakse juba eos mõnulemise eesmärgiga. Isegi siis, kui algne põhjus on töö. Ja see on täiesti okei. Oleme ausad: paljud tööandjad ei maksa enam ainult aja või tükitöö eest, vaid üha enam võime eest mõelda, seoseid näha ja uusi lahendusi luua.
Tööheaolu uuriv kirjandus räägib inkubatsiooniefektist. See tähendab, et keerukamad ideed ja uued seosed sünnivad just siis, kui keha on lõdvestunud ja meel saab hetkeks teadlikust pingutusest lahti. Sirge seljaga laua taga istudes on ühed mõtted, saunalaval ja basseini sulpsates teised.
Kui klassikalisematest töötegemise ruumidest rääkida, siis täna on Veemõnulas võimalik töötada nii omaette rahulikus tööboksis kui väikses seminariruumis. Täismaja reserveerides saab tekitada suurema seminariala fuajeesse, kuid tulemas on ka midagi uut.
Kevadeks valmib Tõrva Veemõnulas uus seminariruum. Selline, kuhu tullakse juba ainuüksi vaate pärast. Lõpetuseks üks nipp: mida julgemalt Veemõnula personaliga oma visiooni ja soove tiimisündmuse planeerimisel jagad, seda suurema tõenäosusega saad meeskonnaga maksimaalselt mõnusa kogemuse osaliseks. Töömõnulemiseni Tõrva Veemõnulas!
Kümnes kutse: Haani Loometare
Kui kroonilise ajapuudusega tantsid sambat
ja Sinu sisemine muusa keeldub minemast katki,
otsi üles lambad kui loomingusambad,
las sisemine rahu leiab taas oma takti.
Haani Loometare ongi loomise tare. Koht, kus loovuse ja loominguga kontaktis olemisest saab loomulik seisund. Siia tullakse tavaliselt kas omaette keskenduma, partneri või kolleegiga kvaliteetaega veetma või perega ühildama töö- ja puhkenädalat. Kuni kuueliikmelistele tiimidele korraldatakse ööpäevast hingepuhkust. Neid eri kooslusi ühendab rütmi otsimine või sünkroniseerimine.
Kui sirvida Haani Loometare nahkköites külalisteraamatut, hakkab silma, et mitmed külalised on teist, kolmandat, neljandat või viiendat korda tagasi tulnud. Holger kirjutab: „Mõnus koht, kus saad kohtuda iseendaga. Selleks on kõik võimalused loodud. Aja ja ruumi ühitamine iseendas ja ümbritsevaga. Vaikuse maja armastuse võtme leidmiseks. Ja üle kõige üks mää!”
Need põlistõugu kihnu lambad Kagu-Eesti kuplite vahel on loometare muusad. Nad on kohal. Kui pole, saab neid hüüda. Nad armastavad nii ciabattat kui musta leiba. Neid saab sügada. Nad on laulu sisse pugenud („Lumelambad“ – viis Anu Taul, tekst Erkki Peetsalu). Nad pakuvad sooja ka siis, kui Sind loometares parajasti pole – käsitöölõnga ja lambanahkade kaudu. Nii saavadki lambad loomingusammasteks.
Kui oled peale lambasügamist hunniku asjalikku tööd teinud, saad soovi avaldades väikese jalutuskäiguga kulgeda kehatöö onni, kus ootab MER-massaaž, lomi-massaaž või kraniosakraalteraapia. Praktikad, mis aitavad närvisüsteemil rahuneda ja kehal järele jõuda.
Üheteistkümnes kutse: Jõelaev Lonny
Nii mõnigi süda ihkab suve. Ja siit seda saab! Tiimiga pardale tulles on plaan lihtne: seekord võite kõik rahuliku südamega läpakad koju jätta. Liikuv looduskino seminarisaal ootab Teid, kus mõttelennul ei ole ees ühtki seina.
Lonny läheb liikuma päikese energial kevadsoojadega ja sõidab sügiseni, kuni ilm lubab. Tema väike, värviline ja armas muusa liugleb sageli Taevaskoja liivapaljandite vahel: jäälind. Ei saa lubada, et teda kindlasti näed, kuid teatud viisil käitudes saab oma võimalusi suurendada.
Jõelaev teeb käänulisele paisjärvele ringi peale paari tunniga. Soovitus: võtke loovale koosolekule kaasa kogenud giid Iia. Tema treenitud silm märkab jäälindu murdosa sekundiga ja sama kiiresti oskab ta ka hõigata, kuhu vaadata. Nii saab Lonnyl harjutada nii kiiret reageerimist kui tähelepanu.
Lonny oskab olla ka ise tähelepanu keskmes. Tartu 2024 kultuuripealinna aasta raames sai Saesaare paisjärvest moelava ning Lonnyst seal liuglev staar. Disainerite Sigrid Viiri ja Līga Spunde eestvedamisel sündis karakter Lummutaja Lonny. Jõelaev koos virtuaalse mänguga ärgitas uusi rahvapärimusi looma ning pani Taevaskoja maastikku värske pilguga vaatama.
Lonnyl on mõnus olla ka väga palava ilmaga. Õhk liigub ja puhveti jääkapist saab soetada suure jäätise. Kui Su süda ihkab suve, hoia Lonnyt meeles. Suve saabudes hüppa meeskonnaga pardale!
Kaheteistkümnes kutse: Karupesa hotell
Elas kord üks karu. Hommikuti ta ei tormanud. Mets oli veel jahe ja vaikne. Karu istus korraks paigal, tõmbas õhu läbi nina ja luges uudiseid. Karu maailmas on lõhn nagu hommikune ajaleht: kes käis öösel siit läbi, kas läheduses võib olla toitu. Siis algas tööpäev: toitu otsida. Päevadel, mil mets oli helde, piisas lühematest ringidest, umbes 3–10 kilomeetrit. Kui mets oli kitsi, venis päev pikaks – kuni 30 kilomeetrit, mõnel harval juhul isegi üle 50.
Karu ei olnud eriline karjaloom. Ta eelistas oma rada ja oma ruumi. Aga üksildus ei tähendanud vaenulikkust. Kui teised olid lähedal, loeti olukorda ja hoiti rahu. Metsas käib palju kokkuleppeid vaikuses. Kui õhk hakkas lõhnama nagu talv, ehitas karu pesa. Ta ei otsinud luksust, vaid varju ja soojust. Kohta, kuhu tuul ei puhuks otse sisse ja kuhu lumi ei kuhjaks ukseava kinni. Ta tegi sissepääsu parajalt pisikese, et külm ei pääseks ligi, ja sättis sisse koha, kuhu end talveks kerida.
Siis algas vooderdamine: oksad raamiks, lehed ja okkad kihiks, sammal pehmeks madratsiks. Muudkui tassis ja kohendas, vajus korraks sisse, tõusis taas, tegi veel ühe kihi. Kuni lamamisase sai soe, kuiv ja turvaline. Ja alles siis, kui kõik oli nii nagu pidi, tegi ta kõige targema asja: lõpetas sebimise ja valis taastumise.
Umbes kolmkümmend aastat tagasi ehitasid inimesed Otepääl oma versiooni sellest – Karupesa hotelli. Koha, kus saad hoida päeva rütmis: süüa hästi, magada mõnusalt, saunatada, jõusaalis käia, laenutada sporditarbeid Tehvandi radadele minnes.
Eriti mõnus ja privaatne on olla Karupesas oma meeskonnaga, umbes 20–30 inimesega. Kogete privaatsust, igaühel oma tuba. Ööpäevaks või kauemaks – kogu maja tundub omana. Aga võid tulla ka üksinda, nagu Signe: „Karupesa hotell on suurepärane koht, kus mõnusalt aega veeta iseendaga ja oma vaimset ning mentaalset tervist turgutada. Loomulikult käisin sõitmas Tartu Maratoni suusarajal. Rajal oli palju lapsi, kes kõik seal usinalt treenisid, sõitsin mööda neist ja kiitsin, nii vahva oli nende naerusuud ja punetavaid põski näha. Üldse märkasin, et Lõuna-Eestis on rahvas spordirajal palju rohkem naerusuisem ja juba kaugelt hõigati – Tereeeee! Ja kui hotelli tagasi jõudsin, küsis hotelli perenaine Katrina kohe, kuidas mul läks. Ta oli igal hetkel ülimalt lahke ja hooliv. Polnud ammu kogenud seda, mida kogesin seal. Soovin, et temasuguseid tõelisi ettevõtte brändisaadikuid oleks rohkem. Kui selliseid inimesi on rohkem, õitsevad ka nende ärid.”
Loo ise oma muinasjutt Karupesa hotellis!
Kolmeteistkümnes kutse: Tillu kohvik
Väljud Põlva raudteejaamas rongist, lähed üle tee ja avad õrnkollase maja ukse. Enne kui silm midagi seletada jõuab, liigub meelte fookus lõhnale. See on soe, magus ja ümar. Karamell. Kaneel. Kardemon. Koriander. Vaniljekaun. Apelsinikoor. Moon. Safran. Ja midagi veel. Midagi ulakat ja müstilist, mis paneb tahtma kauemaks istuma jääda ja hiljem tagasi tulla.
Just selle signatuurlõhna järgi on ringi rändav Tillu kohvik kiiresti üles leitud nii Viljandi folgilt kui ka Urissaare kantrilt, olgu rahvast seal palju tahes. Kui silm alles otsib, siis nina juba juhatab. Kui vaid legendaarse kaneelirulli lõhna saaks pakendada ja laia ilma saata... Tehakse sedagi! Saiakesi on korduvalt rongi perroonile viidud. Gurmeeküpsiseid on saadetud välismaale. Veel enam – sööjad on kogetud maitse põhjal hiljem tee Põlvasse ette võtnud.
Tillu kohvikus ei püüta muljet avaldada keerukusega, vaid usaldatakse lihtsust ja asju, mis toimivad. Kohalik ja hooajaline tooraine teeb koka käe all oma töö. Menüü liigub koos emotsiooniga. Päevapakkumised ja teemanädalad tulevad ja lähevad vastavalt sellele, mida parasjagu võtta on.
Kohalikud korraldavad seal oma väiksemaid koosolekuid. Külalised jäävad pikemalt ja avavad ka arvutiekraani. Liina kirjutab: „Kui Põlvas, siis koduselt hubases Tillus. Kui peab tegema kaugtööd, siis ikka kaneelilõhnalises Tillus.”
Ära ole üllatunud, kui Sa ei leia WiFi parooli seinalt või lauanurgalt. Tillu kohviku perenaised tahavad selle ise anda. Nad ootavad, et Sa küsiksid. Vestlus, või täpsemalt võimalikult sage vestlus, on osa kogemusest. Osa inimeseks olemisest.
Oleme andnud Sulle nüüd täiesti piisava põhjuse kodudiivanilt tõusta!
Neljateistkümnes kutse: Kääriku Spordikeskus
Kui Sul on hobi, mis seostub liikumise või taastumisega, on suur tõenäosus, et just siin on selleks tingimused olemas. Võiksime teha lõputu loetelu sellest, mis Käärikul olemas on, kuid seekord otsime üles emotsioonid!
Eveli värske pilk: „Paar päeva Käärikul oli väga meeldiv üllatus. Tõeliselt kõrgel tasemel terviklik keskkond – hea toitlustus, uued ja mugavad tiimimajad, ilus saunakompleks ning hästi toimiv taristu igas detailis. On tunda, et koht on loodud läbimõeldult ja hoolega, et siin oleks hea olla nii töö-, treening- kui ka puhkerežiimis. Kindlasti koht, kuhu tahaks tagasi tulla.”
Praegu on trend meenutada aastat 2016. Aga mis oleks, kui liiguks kolm dekaadi veel tagasi?
Margus käis Käärikul esimest korda ligi nelikümmend aastat tagasi. Sellest ajast pole ta vahele jätnud ühtegi aastat: „See on vahva spordimeka. Minu jaoks Eesti parim spordikeskus.”
Marguse jaoks on Kääriku olnud alati paik, kus saab tegeleda suve- ja talialadega. Kui aastakümneid tagasi käis ta siin tippsportlasena, siis pere loomisega juurutati uus traditsioon. Mitme pere traditsioon.
Igal aastal tulevad viis peret Käärikule pikemaks nädalavahetuseks, vähemalt kolmeks ööks. See aeg on ammu kalendrites kinni ja kõik ootavad seda. On käidud eri aastaaegadel. Igal aastal on oma teema: ühel heidete laager, teisel pallimängude laager. Marguse sõnul on see fantastiline viis õpetada lastele päriselt, kuidas need alad käivad – tehnika ja mäng ise. Spordist saab ühine keel.
Kõik on paigas, mugavused olemas. Mitte maailma luksusresort, vaid tipptasemel liikumisküla. Kolm korda päevas söömine. Tiimimajad peredele. Hinnatase, mis peab paika. Selle aasta kalendris on Margusel ja sõpradel Kääriku juba sees.
Kui panna kõrvuti Eveli värske üllatus ja Marguse aastakümnete kogemus, siis Kääriku kannab. Tule proovi ka!
Viieteistkümnes kutse: Uue-Saaluse Veinitalu
Justnimelt külla, mitte lihtsalt külastama. See uks ei avane tootmishoonesse ega külastuskeskusesse, vaid Marise ja Mati päris oma koju.
Ühel hetkel tuli neil ühine julge otsus hakata ettevõtlusega tegelema, väärindades paika ennast ja toorainet, mida seal on mõistlik kasvatada. Garmen ja Heikki iseloomustavad pererahvast nii: „Nauditav oli näha, kuidas reaalsuses ongi tegu karjääripöörajatega – miski pole elus võimatu. Suured tänud külalislahkuse ja imeliste maitseelamuste eest.”
Marise ja Mati kodu, endine mõisamoonakate maja, on ajalooliselt olnud jagatud ruum. Siin on elanud korraga neli tööliste peret, koos ja kõrvuti. Maja on ajapikku korda tehtud ja veinitaluks disainitud, säilitades avatud uste hoiaku.
Kui otsustad võtta ühe mõnusa hübriidtööpäeva, avaneb Sulle uks veinitalu kodukontorisse. Õues või uksel tervitavad Sind kaks taksikoera. Kui neid varahommikul kodus ei ole, on nad traditsiooniliselt perenaisega ümber Kavadi järve jalutamas ja Sind võtab vastu peremees.
Toas võib kohata tagasihoidlikku kassi. Teisel korrusel asuva kodukontori aknast avanevad helded vaated ning jagatakse ka internetti. Lõunat saad süüa pererahvaga koos, nende enda lauas, maitstes just seda toitu, mis selleks päevaks planeeritud.
Pealelõunal, kui töö tehtud, järgneb jalutuskäik veinitegemise maailma. Avanevad järgmised uksed – köök ja veinikeldar. Saad teada, kuidas siin sünnib vein, aga ka džinn, vermut ja jäätee. Uudistad istandusi ja järveäärseid valdusi. Küsimused leiavad vastused ning maitsemeeled saavad pai.
Tööpäeva lõpuks võib avaneda veel üks uks, mis avati külalistele hiljuti – suitsusauna uks. Maris ja Mati usuvad, et kui hoida uksi lahti ja lasta kohtumistel juhtuda, avanevad uksed ka neile endile. Elu on seda korduvalt kinnitanud.
Tallu leiavad tee väga erinevad inimesed: kohalikud koorilauljad, uudishimulikud reisisellid üle Eesti, meeskonnad, kes otsivad piltpostkaardi vaateid ja head maitset, paarid, kes tahavad argipäeva romantilisemaks muuta. Mine ja koge Uue-Saalusel, kuidas üks uks viib alati järgmiseni!
Kuueteistkümnes kutse: Taevaskoja Turismi- ja Puhkekeskus
Ammu, väga ammu, ajal, mil inimesed kuulasid pigem tuult ja vett kui vaatasid kalendrit ja kella, elas Ahja jõeäärses külas üks noor neiu. Ta tundis jõekaldaid ümbritsevaid metsi paremini kui külateid. Ta luges märke, mida loodus andis: millal linnuhääled muutusid, mis tooniga jõgi voolas, millal mets justkui hinge kinni hoidis.
Kui ühel õhtul kostsid kaugelt võõrad hääled, mõistis ta, et on aeg kodust lahkuda. Ta pani õlgadele salli ja asus teele mööda radu, mida tundis lapsepõlvest ning millel võis liikuda ka pimesi. Ta kõndis, kuni jõudis kõrge liivakivipaljandi juurde ja puges koopasse. Peagi kuulis ta samme ja hääli koopasuu lähedalt möödumas. Keegi ei märganud teda. Kui oht oli möödunud, otsustas neiu mõneks ajaks koopasse jääda.
Üks lugu räägib, et neiu ei lahkunudki koopast, vaid jäi sinna elama ja kangast kuduma. Kui olla päris vaikne, võib koopasuu juures vahel kuulda tasast lõksuvat heli. Kord aastas, jaaniööl, tuleb ta koopast välja, seisab hetkeks jõe kohal ja kaob taas varju.
Teine jutt räägib, et neiu ei olnud ainus, vaid neiusid oli palju. Koobas viis nad sügavamale, jõevaimu maadele ja meelevalda.
Keegi ei tea, kumb jutt on õige. Võib-olla mõlemad. Võib-olla kumbki. Tõde võib olla nende vahel. Kindel on see, et Neitsikoopaks see paik nimetati.
Koobas paneb nüüdki inimesi peatuma ja kuulama. See on müstiline, pime ja jahe. Koopast jalutuskäigu kaugusel asub aga avar, valgusküllane ja soe paik: Taevaskoja Turismi- ja Puhkekeskus.
Pered leiavad siit ruumi laadimiseks. Noored saavad laagrites loodusega sõbraks. Kirjutajad ja loojad tulevad süvenema ja sirutama. Meeskonnad leiavad keskkonna, kus loodusvaated neid toetavad.
Üks fookus on liikumisrõõmul. Ühel hetkel oled kanuuga jõel, järgmisel veered suure tõukerattaga mööda metsateid. Soovi korral viiakse sind räätsadega rabasse või tõukekelkudega öömatkale. Pallimängud, ronimine, kõrgseiklusrada, ühised meeskonnamängud või lihtsalt pikk jalutuskäik Taevaskoja radadel.
Teine fookus on toidul. Taevaskojas tehakse süüa oskuslikult ja hoolivalt. Aus toit, mis arvestab vajadusel ka nüansirikaste toitumiserisustega.
Tule kodukookonist välja, et legendi kõrvale saaks tekkida Sinu enda Taevaskoja lugu!
Seitsmeteistkümnes kutse: Watermill Resort
Kui armastad rafineeritud, minimalistlikku ja esteetilist keskkonda või hindad allergiavaba majutust, kõnetab see paik Sind juba enne saabumist. Meie võrgustiku värskeima liikme loodud ruum toetab märkamatult. Kui oled olnud pikka aega suure pinge all, on üks viis taastumiseks lubada end keskkonda, mis on rahulik ja luksuslik.
Korrastatud, esteetiline ja vaikne ruum aitab vähendada stressihormoonide taset, rahustada närvisüsteemi ja parandada keskendumisvõimet. Looduslähedane ja visuaalselt puhas keskkond taastab vaimset ressurssi kiiremini kui segane ja killustatud ümbrus. Taastumine läbi vaikuse ja esteetika ongi see, mida Watermill pakub.
Töö, saun ja sügav uni. Süüa teed endale ise hästi varustatud köögis või suitsuahjus.
Liisu Miller kirjutab: „Lõuna-Eesti on ikka võrratu ja Watermilli külastus ainult kinnitas seda. Meil oli plaan Robiga kahekesi korraks aeg maha võtta ja lihtsalt olla. Vedeleda, süüa, käia saunas ja magada. Veetsime väga mõnusad päevad ja tagasi vaadates oleks tahtnud veelgi kauem olla. See koht on ka täiuslik pelgupaik, kus päevasel ajal kodukontorit teha. Kellel võimalus nädala sees minna, siis kiidan mõtte heaks.“
Watermill Resort ütleb: „Kui töö ja puhkus saavad üheks rütmiks, hakkab argipäev vaikselt särama.”
Kui tuled mai lõpuni vähemalt kaheks või kolmeks ööks pühapäevast neljapäevani, küsi Kuplandi paketti või argipäevaretriiti, saates meili: info@watermillresort.ee!
Kaheksateistkümnes kutse: Mooste Mõis
Paljud, kes on käinud rahvusvahelistel konverentsidel, ütlevad hiljem justkui ühest suust: linn jäi nägemata. Oli lennuk, hotell ja kliiniline konverentsiruum. Klaas, betoon, esitlusslaidid. Seda on juba nähtud, tõenäoliselt korduvalt.
Järgmine kord vaheta linn küla vastu, hotellikoridor mõisahoovi vastu ja steriilne saal Lõuna-Eesti kultuurisüdame vastu. Tulge oma 70 inimesega hoopis Mooste mõisa folgikotta.
Inimesi võib olla ka rohkem, kuid 70–100 osalejaga saab saali täita mõnusate pesalaudadega. Folgikoda sobib konverentsiks, koostööpäevaks ja projektikokkuvõtteks. Sündmusteks, kus on vaja korraga asjalikku süvenemist ja inimlikku tempot. Ruume ja nurgataguseid, kuhu grupitöödeks eralduda, on mõisa peal palju.
Üks soovitus: kui võtad mõisa võtmeisikult Agneselt vähemalt paaritunnise ekskursiooni, hakkab mõisaküla elama. Sind viiakse meistrite ja ettevõtjate juurde, kes töötavad savi, naha, villa ja teiste materjalidega. Näidatakse külakoole, viinavabrikut, villavabrikut, linakoda ja katlamaja. Soovi korral saab kõigis neis kohtades käed külge panna ja loovust tööle panna. Ideaalis jaota tegevused kahe päeva peale ja veeda mõisas ka öö.
Tule ja tööta mõisas, köis ei lohise!
Üheksateistkümnes kutse: Freiberg Haus
Lämmijärve ääres võib kohati tekkida ka mere tunne ning see pole kunagi päris samasugune. Iga aastaaeg toob kaasa omad iseärasused.
2026. aasta talvel kerkisid siia võimsad jäämäed, mida kohalikud polnud varem näinud. Kalameeste jaoks meditatiivne keskkond. Ometi on siin ruumi ka liikumiseks ja mänguks: lumelinnad, kelgutamine, suusad ja uisud ning jalgsimatkad jääl.
Suvel muutub kõik pehmemaks ja aeglasemaks. Palju suplusi ja paadisõite. Saad veeta pikki päevi vee sees ja vee ääres Mehikoorma majaka juures. Vahepeal vastata mõned meilid. Kui järve äärest tagasi tuled, jätkub rütm majas. Kas teha veel tööd, hoopis joogat või pererahvaga suhelda.
Freiberg Hausi kogemuse möödapääsmatu osa on toit. Kalurikülale omaselt jõuab lauale sageli järvekala, kõrvale ulukiliha, linnuliha ja taimetoidud. Snäkina võib oodata toortatra leiba suitsujuustu ja karulaugu määrdega, karaskit põdralihast suitsuvorstiga, suitsulatika salatit või haugikotlette. Ka peedibrowniet. Piimavabade toitude nautijatele luuakse eraldi menüü.
Mesimummu ja Kuldkohakese tubades saab soovi korral elamusmajutuse läbi eriliste patjade ja aroomide.
Gunter Pauli kirjutab: „Freiberg Hausi perekonna külalislahkus, tähelepanu ja hool, kogu majapidamise hingus ja positiivne energia, kõik tingimused heaks väljapuhkamiseks ning kohalik ja armastusega tehtud toit hellitasid mind niivõrd, et siia tagasitulek terendab parimal viisil silmade ees.”
Üksi, paari või perega tulles saad tõelise paaripäevase järveäärse retriidi. Meeskonnaga tulles proovi mõnda toiduvalmistamise õpituba. Las järv juhatab päeva ja padi paitab pead!
Kahekümnes kutse: GMP Clubhotel & Pühajärve restoran
Ütleme, et Sinu tiimis on 40 inimest. Teil on traditsioon paar korda aastas valida hea fine-dining’u koht ja minna koos sööma. Seni peamiselt Põhja-Eestis. Siis käib klõps ja on vaja vaheldust. Nüüd ja kohe, Lõuna-Eestisse.
Pühajärvele GMP Clubhoteli juurde jõudes on tunne, nagu oleksid sattunud väikesesse Euroopa järveäärsesse kuurorti. Veidi hiljem istud tiimiga seminariruumis, kõik on kaasaegne ja sujuv, nagu maailma tipphotellides. Kui aga aknast välja vaatad, saad aru, miks see koht töötab. Pühajärve kant muudab päeva rütmi ja sisetunnet.
Pühajärv oma nelja saarega, rajakesed ja kuppelmaastik teevad Sinuga midagi, mida pinev pilk esitlusekraanile ei tee. Slaidid saavad vaadatud, kuid järgmine samm ootab sõna otseses mõttes ukse taga.
Ümber järve kulgeb ligi 12-kilomeetrine rada, ideaalne sirutuspausideks või ühismatkaks. Suvel saab järvele süsta või kanuuga, talvel, kui olud lubavad, uisumatkale või tõukekelguga. Clubhoteli partner Loodusturism aitab tegevused mugavalt kokku panna. Personalijuht ei pea ise midagi korraldama, vaid saab lihtsalt liikuma minna. Liikumine lähendab meeskonda omal moel.
Pärast aktiivset osa saab toas puhata ning seejärel ootab GMP Pühajärve restoran. Üks detail räägib restorani tasemest palju: Koit Uustalu on olnud GMP peakokk üle kümne aasta. See tähendab järjepidevat käekirja, kvaliteeti ja omanäolisust, mida külalised märkavad. Restorani köök on pälvinud mitmeid tunnustusi. Fine dining vaatega Pühajärvele jääb tiimile meelde ning maitsed salvestuvad keelemällu.
Restoranis ringi vaadates märkad väikseid detaile. Teenindajad kannavad naeratuse kõrval sama loomulikult kikilipsu. See on osa teeninduse koodist – teadlik vorm ja märk, et külalist võetakse tõsiselt. Seda on tunda tempos, tähelepanus ja suhtluses.
GMP-s on ruumi ka teistsugustele plaanidele. Üksi tööle tulles või perega pikemalt peatudes on külaliskorterites köögid ja tööks vajalik olemas. Detailid on läbi mõeldud: kuivatuskapid igas toas, rattahoid Otepää radade avastamiseks, talvel suuskade määrderuum. Väikesed asjad, mis aktiivse eluviisiga inimestele loevad.
Paljud külalised ütlevad, et uni ja rahu on siin justkui garanteeritud. Nad tulevad tagasi, sest on kontseptsiooni kogenud ja heaks kiitnud. Tule ja tunneta linnamugavuse ning maaläheduse tasakaalu, mida siin hoitakse!
Kahekümne esimene kutse: Ööbikuoru Villa
Ööbikuorg on eriline paik. Suvel võid end siin tunda rahulikult ja vabalt, nautida näiteks võrkkiiges videokoosolekut. Kui on Sinu kord rääkida, tekib teistel küsimus: „Kus Sa oled?”
Kui varju minna, ootab villa veranda. Pisike ja valgusküllane. See on aastaringselt üks parimaid kohti veebikoosolekuteks või sisu loomiseks ja filmimiseks. Küsimusi tuleb veel, kuid Ööbikuoru Villa ei ole hea ainult videokoosolekuteks.
See on paik neile, kellel on vaja konkreetne töö tähtajaks valmis saada. Kontoril on oma väärtus ja juhuslikud vestlused sünnitavad häid otsuseid. Samas katkestused lõhuvad fookust ja mõttelõngani naasmine võtab aega.
Kui ees on tähtajaline töö, on vaja kaitsta aega ja keskendumist. Ööbikuoru Villas tuleb see loomulikult. Siia tullakse lõpetama käsikirju, strateegiaid ja projekte. On tuldud ka maale viimaseid pintslitõmbeid andma.
Ainus, mis võib tähelepanu korraks kõrvale viia, on pimeduse saabudes Pesapuu tornis süttiv värviline muna. Siis ongi paras aeg teha jalutuskäik.
Sirutus- ja lõõgastuspausideks on suitsusaun, puravikusaun ja elamussaun. Sügavama saunaelamuse kujundab villa süda Tuuli. Lisavalikus on soolakamber ja klassikaline massaaž.
Ööbikuoru Villa ei ole ainult vaikuse koht, vaid ka kohtumiste paik. Siia on kutsutud tippjuhte, analüütikuid, kunstnikke ja kirjanikke, et tuua nende mõtted kohalikule inimesele lähemale. Vestlusõhtud võivad kasvada festivaliks. Suvekontserdid on muutnud koha Võrumaal laiemalt tuntuks.
Meeskonnaga tulles sobib klaasist seminariruum või talvisel ajal kohvik-restoran Andreas. Kui tööpäev on ette planeeritud, saab ka toitlustuse teadlikult kokku leppida. Andreas ammutab inspiratsiooni Võrumaa toidukultuurist, aastaaegadest ja tänapäevastest maitsetest.
Edith kirjutab: „Mul oli väga imeline kogemus. Pererahvas oli sõbralik ja abivalmis ning pani mind oodatuna tundma. Hommikusöök oli suurepärane, samuti muud teenused, ja kõik detailid villas olid läbimõeldud ja stiilsed. Mulle meeldis vaade, kaunis ümbrus ning rahu ja vaikus. Mul vedas ka sellega, et nägin kahte metskitse tagahoovis jooksmas.”
Tule ja postita - naudi tunnet, et inimesed tahavad teada, kus Sa oled!
Kahekümne teine kutse: KODAS
Kui emotsioon oleks džinn ja see postitus pudel, oleks selle pudelisse püüdmine paras väljakutse. Siiski proovime.
KODASesse kohalesõidu viimase kilomeetri kuplilised, avatud vaated häälestavad juba ette. Pargid auto, kõnnid ümber nurga ja sisened suurde hoonesse, kus tervitavad suure tõenäosusega Sulev ja Tea.
Algab tuur, mille jooksul kerkib esile üks küsimus. Pole vahet, kas külaline on eestlane või välismaalane – see küsimus kõlab kas valjult või mõttes: kuidas on midagi nii suurt siin võimalik?
Kui oma silmaga ei näeks, ei usuks. Esiteks joogitööstus – siin toodetakse erinevaid jooke, nii kraadiga kui kraadita. Teiseks toiduainetööstus, mis kasutab nutikalt ära joogitootmisest üle jääva tooraine. Nii sünnivad EATFIBES kiudainetuubid – funktsionaalsed vahepalad rõõmsates pakendites.
Joogi- ja toidutootmise vahele jäävad vaba aja alad, korterid ning suur seminarisaal, kus saab korraldada ka kinoõhtuid. Liigud läbi esteetiliste ja avarate keldritunnelite, kus levib meeldiv aroom. Seal eksponeeritakse kaarte, kohapärimust ja sageli haruldast kunstiloomingut. 2025. aastal näiteks Jaapani Hanami kogu. Pilku püüavad ka kuningliku ilmega vaadid.
Tuur kestab vähemalt poolteist tundi, pigem kaks. Selle käigus saad suhu õunamaitse, kraadiga või kraadita.
Seejärel liigud õue. Mõnesaja meetri kaugusel järvekese ääres ootavad neli puitlaastudest iglumajakest. Lisaks hubasele olemisele on igas majakeses olemas optiline kaabel.
Stéphane kirjutab: „Ainulaadne majutus järve ääres – vaikne, rahulik ja läbimõeldud. Pererahvas on erakordselt sõbralik ning valmistab kohapeal puuviljamahlu, püreesid ja alkohoolseid jooke. Ka tootmishoone külastus on väärt kogemus. Külastus Kodase iglumajutuses jätab soojad ja püsivad mälestused.”
Jürjens, Eplik, Dagö, Alika ja NOËP on andnud siin terrassil kontserte, mis suvel meenutab pigem kõlavat mini-laululava. Mõne aasta eest populaarseks saanud KODAS resto pakub ka kontsert-õhtusööke aastaringselt, neid on oodata umbes kord kvartalis.
Lase KODASel pakkuda Sulle midagi nii erilist, mida kusagilt mujalt ei saa!
Kahekümne kolmas kutse: Tehvandi Spordikeskus
Tehvandi Spordikeskus on mitme olümpiamedalisti kodune treeningbaas. See on koht, kus on kujunenud mõtteviis: unista suurelt, ole järjepidev ja kasuta võimaluste ajaaknaid.
Maailma spordikaardile jõudis Tehvandi tänu strateegilisele otsusele 1998. aasta augustis, kui Eesti suusaliidu peasekretär Kaarel Zilmer võttis vastu telefonikõne FIS-ilt. Pakuti murdmaasuusatamise maailmakarikaetapi korraldamist Eestile, kuna idanaaber oli sellest loobunud. Toonane keskuse juhataja Alar Arukuusk kannustas ütlema „jah”.
Tingimused polnud ideaalsed. Tegemist oli 1970ndatest pärit lihtsa spordibaasiga. Alustati olemasolevast, suheldi sportlastega, teleülekannete oskusteave võeti soomlastelt ning töö tehti ära unetute ööde hinnaga. 1999. aasta maailmakarikaetapile tuli üle kümne tuhande inimese. Risk tasus end.
Sealt edasi on toimunud murdmaasuusatamise, kahevõistluse ja laskesuusatamise MK-etapid ning juunioride maailmameistrivõistlused. Rahvusvahelised võistlused on kogukonnale laiemalt olulised. Need toovad piirkonda kümneid tuhandeid inimesi, tugevdavad ettevõtlust, loovad kontakte ja annavad võimaluse näha tippsporti oma silmaga.
Uute ja järjest ambitsioonikamate sündmuste jaoks rajati Tehvandi sündmuskeskus. Ühel nädalal maailmatasemel võistlus või mess, järgmisel siseriiklik konverents ning seejärel mõni spordi- või kultuuriüritus. Sündmuskeskus on paindlik nii tehnika kui ruumiplaneeringu poolest.
Olümpiamedalistide treeningpaik võib homme toetada sinu tiimi järgmisi otsuseid. Tehvandil saab teha ka tööampse päeval. Võid töötada seal, kus võistluste ajal istuvad spordikommentaatorid, või jälgida suvel silmanurgast lapse trenni. Tule ja saa teada, kui lihtne viiest viis võib olla!
Kahekümne neljas kutse: Mooste Viinavabrik
Endises tööstuslikus piiritusetehases, mis kunagi pani kogu mõisa majanduslikult õitsema, kohtud nüüd oma unistuste elustiiliga. Töö, lõõgastus, külamelu, lossilik butiikhotell, hea toit, soe spaa ja vahetu vastuvõtt. Kui Sul on kaasas tükike tööd, saab see siin tehtud kergusega.
Viinavabrikul on mitu kihti ja kümneid kuningliku ilmega nurgataguseid. See tõmbab siia loomeinimesi, iduettevõtete juhte koos tiimidega, vaikuse otsijaid, sõpruskondi, joogalaagrilisi, elunautijaid ja pidupäevalisi. Kõik mahuvad siia korraga, sest ka üle tee asuva Mooste mõisa võimalused saab külaliste kasuks tööle panna.
Kui tuled alguses üksi ja pole kellegagi jalutama minna, saad kaasa võtta ühe viinavabriku koertest. Pärast jalutuskäiku võid mõelda, kas Sul endalgi peaks koer olema.
Üks koha suurimaid tugevusi on vahetu suhtlus. Usaldus tekib hetkest, kui inimene uksest sisse astub. Kui esimene üritus siin õnnestub, olgu selleks pulm või midagi muud, saad suure tõenäosusega püsikülaliseks.
Restoranis ei keskenduta niivõrd kunstilisele tipp- ja täppviimistlusele taldrikul, vaid ausale ja arusaadavale toidule. Inimene tahab teada, kust toit on pärit, sageli peensusteni välja. Meeskonnaga tiimipäevale tulles lööb kokk köögis rõõmust käsi kokku, kui menüü koostamise osas antakse vabad käed. Otsustusväsimust on kliendil vähem ja energia saab suunata lugude loomiseks ühise laua taga.
Raimo kirjutab: "Superelamus. Suurepärane hotell suurepärases mõisakompleksis. Külastajatesse personaalne suhtumine teenindava personali poolt on klass omaette. Hommikusöögilaud on rikkalik ja maitsev. Laud on kaetud nagu võetaks vastu vana parunit ennast. Kui satute Lõuna-Eestisse, kindlasti külastage Mooste mõisakompleksi, mis on üks paremini säilitatud kompleks Eestis ja sealne Viinavabriku hotell on parim peatuspaik Lõuna-Eestis kahtlemata."
Mooste Viinavabrik tunneb vastutust ka kohaliku kultuuri tutvustamisel: pilliklubidest punutiste õpitubadeni välja. Mõtteviis „Mida me saame veel koos teha?“ on paljude heade asjade algus!
P.s. Kui Sa pole veel 100% kindel minemise otsuses, otsi Instagramist üles @karmenmariaaa – tema käib viinavabrikus üpris sageli ja oskab visuaalse sisuga täpselt õige vaibi edasi anda. Elu usaldama!
Kui valid oma järgmise töö- või puhkusepaiga Kuplandis, teed otsuse, millel on laiem mõju. Sinu hästi veedetud aeg ja teadlik valik toetavad lisaks Sinu enda arengule ka kohalikke ettevõtjaid ning annavad hoogu piirkonna elule ja majandusele.
Kirjutas Lisanna Kuplandist
